Neli hooaega USA ülikooliliigas NCAA Duquesne’i värve kaitsnud 22-aastane ja 190 cm pikkune ääremängija Kadri-Ann Lass valmistub koos Eesti naiste 3×3 koondisega Euroopa mängudeks. Samal ajal ootab Lass häid uudiseid oma agendilt, kes otsib eestlannale järgmiseks hooajaks mängupaika mõnes Euroopa liigas.
Duquesne’i ülikoolis mitmed rekordid purustanud Lass andis Korvpall24.ee portaalile intervjuu pärast juuni alguses Helsingis toimunud 3×3 turniiri, kus naiskond jäi oma tänavusel esimesel turniiril pidama veerandfinaali. Varemgi Eestit 3×3 tiitlivõistlustel esindamas käinud neiu kinnitas, et ootab tegelikult juba kannatamatult pakkumisi, kus ta saab oma korvpallurikarjääri jätkata.
Kuidas teil 3×3 naiste koondisega hetkel seis on?
Arvan, et oleme kindlasti paremad kui Helsingi turniiril näitasime. Me ei visanud palle sisse! Kui seis jääb 3:4, siis kaitse on normaalne, aga ise peaks rohkem sisse viskama. Oleks võinud vähemalt viis punkti ära teha, oleks võitnud (muigab – toim.).
Kas on ka raske kohe jätkata, kuna hooaeg just lõppes või said ikka veidi puhata?
Sain natuke puhata. Hooaeg ei läinud plaanitult ja see sai tegelikult läbi juba märtsi lõpus. Puhkuseks oli aega küll. Minu jaoks ongi 3×3 praegu heal ajal, et mängus tagasi olla ja jälle vormi saada.
Sul on ülikoolikarjäär nüüd läbi, mis uuel hooajal edasi saab?
Agent on mul olemas ja uue mängupaiga otsingud käivad. Tahan kuskile Euroopasse minna. Selle protsessiga läheb tavalisest rohkem kui näiteks Mailisel (Mailis Pokk – toim.), sest olen noor ja pole Euroopas mänginud.
Kas saab ikka nii öelda, et Sa pole Euroopas mänginud? Noorteklassid, noortekoondised…
Jah, aga klubid ütlevad selle peale, et neli viimast aastat pole ikkagi siin mänginud (naerab – toim.).
Kas on siiski mingid liigade sihid seatud või tegutsed vastavalt sellele, kuidas pakkumisi tuleb?
Teen nii, kuidas pakkumised tulevad ja ei hakka ootusi üles kütma. Eks ikka on mingid liigad, kuhu tahaksin pääseda. Kuna mul saab see olema esimene aasta, siis olen valmis minema ja tööd tegema, et silma jääda.
See, et Sa Eestis jätkaksid, on välistatud?
Jah. Mu ambitsioonid on minna veidi tugevamasse liigasse, et lõpuks jõuda Euroliiga tasemini välja.
Kas mingeid pakkumisi on laual ning tead, et Sinu vastu tuntakse huvi?
Agendiga rääkisin just eelmisel nädalavahetusel (intervjuu on tehtud 2. juunil – toim.). Enne oodatakse vanemate mängijat otsused ja allkirjastamised ära ja seejärel pöördutakse nooremate poole. Agent on pakkunud mind paljudele tiimidele ja ütles, et enamikel on huvi või meeldimine mu suunas olemas.
Kui palju on abi sellest, et said oma ülikoolis enda nimele igasugused rekordid?
Eks aitab ikka. Meil oli näiteks üks teine tüdruk, kes olles ise ungarlanna, allkirjastas Ungaris lepingu. Tal oli natuke raske vaadata riigist välja, sest ta ei mänginud ülikoolis kuigi palju.
Kui vaadata tagasi kolledžikarjäärile, kas võtsid sealt maksimumi või jääb Sul midagi kripeldama?
Kripeldama otseselt ei jää, aga võistkonna eesmärke, eriti sellel aastal, ei suutnud täita. Oleks võinud finaalturniirile pääsu ikka ära teha, aga usun, et tüdrukud, kes sinna jäävad, teevad selle ära.
Mida ütled noortele tüdrukutele? Soovitad igal juhul USA-sse minna, õppida ja korvpalli mängida?
Olen alati öelnud, et see pole igaühele. Ise pead tundma, et see on huvitav, tahad spordi kõrvalt endale ülikoolidiplomi kätte saada ja samal ajal korvpalli mängida ning paremaks saada. Ülikoolides treenitakse ning arendatakse mängijaid rohkem individuaalselt. Igal juhul on see hea võimalus ja mina olen väga rahul, et otsustasin minna.
Kas nüüd edaspidi on Sinust ka selles plaanis kasu, et kui mõni noor tahab ülikooli minna, siis küsib Sinult kogemuste kohta?
Muidugi, tulgu küsima. Mina ise olin arg ja võinuks palju rohkem abi saada, kui oleksin julgenud Viive-Kailt (Viive-Kai Rebane – toim.) ja teistelt, kes USA-s käinud. Kõik võivad tulla minult küsima. Mul on nüüd see süsteem seal selge ja tean, mida tuleb teha. Tegelikult olen noortega sel teemal juba ka rääkinud.
