fbpx
Close

Joonas Järveläinen elust Islandil: enim on silma jäänud korralike spordirajatiste olemasolu

Avatar
-Joonas Järveläinen | Foto: Grindavik

Läinud suvel lõi Joonas Järveläinen käed Islandi kõrgliigaklubiga Grindavik. Sellega sai Järveläinenist teine Eesti korvpallur pärast Renato Lindmetsa, kes on siirdunud mängima Islandi kõrgliigasse. Selle uudisega kadus 30-aastane eestlane ka pikaks ajaks pea täielikult radarilt. Oktoobri alguses peetud Islandi kõrgliiga esimeses voorus viskas Järveläinen uue koduklubi võidumängus 20 punkti ja tundus, et nüüd saab lõpuks hooajaga pihta hakata. Pärast seda pole aga Islandilt rohkem korvpalliuudiseid tulnud.  Muretsemiseks siiski suuremat põhjust ei ole –  Joonas Järveläinen on endiselt valmis palliplatsile jooksma, kui vaid Islandi valitsuse poolt antaks roheline tuli korvpalliliiga mängudega jätkamiseks.

Korvpall24.ee võttis 2-meetrise ründevirtuoosiga ühendust ja uuris, kuidas elu maalilisel Atlandi ookeanis paikneval saarel kulgeb. Millega pallur oma päevi sisustab ja millise mulje on kohalik korvpall jätnud. Lisaks saime teada seda, miks on liigas peetud vaid üks mänguvoor ja mis mulje uuest kodusaarest palluril on.

Islandi kõrgliigas on sel hooajal vaid üks voor peetud. Kuidas on praegune olukord?

Islandi olukord sarnaneb ilmselt teataval määral Uus-Meremaale, kus riigi isoleeritus võimaldab rakendada põhjalikumaid meetmeid. Hetkel on liigat toimumast hoidnud valitsuse otsused. Enne nende ridade kirjutamist pole mul suurt huvi täpsete numbrite vastu olnud – WHO koduleht ütleb, et viimase 24 tunni jooksul on diagnoositud 21 juhtumit. 10. detsembrist lubati meid taas tavapärases mahus koos treenima.

Kas Sa oled kogu aja Islandil viibinud? Kuna mänge pole, siis millega oma päevi sisustada?

Olen viibinud Islandil alates 2. septembrist. Kui üdini aus olla, siis olen vaba aega kuritarvitanud ja teadlikult väheproduktiivne olnud. Tegelikult ootab magistritöö kirjutamist, lisaks tahaks korraldada maikuus Wings for Life World Run üritust Tallinnas. Kord sai pikemal matkal käidud, aga detsembrikuu +4°C ja horisontaalselt sadav vihm muutsid rännaku päris karmiks ja lõpuni ei jõudnud (ca. 25km 44’st). Linna ümbruses paiknevad vaatamisväärtused on külastatud ja Reykjavik läbi kolatud. Ühistreeningute pausil kogunes iga nädal üle 40km jooksutreeninguid. Linnapiiril paikneva kohaliku kõrgeima tipu, Thorbjörn’i (242m), otsa olen julgelt üle 20 korra jõudnud. Kodus vahel nokitsen videomaterjali kallal, mida mul kogunenud sadu gigabaite ja tagasihoidlikult olen investeerimise vastu huvi hakanud tundma.

Kuidas Grindavikis praegu olukord on? Saate te trenne teha? Kas meeskond püsib koos?

Peamised muudatused on eelkõige seotud treeningpaiga kasutamise korraga. Jõusaali pole lubatud oktoobrist ja juhul, kui järgmisel grupil on kohe peale meie treeningkorda aeg, siis tuleb saal vabaks teha enne teiste sisenemist. Avalikes siseruumides tuleb kanda maski (va. treeningul). Treenimine oli täielikult keelatud 31.10 kuni 10.12. Väljaspool neid kuupäevi on toimunud tavapärane tegevus. Meeskonnas muudatusi pole aset leidnud.

Mis mulje Grindavik seni jätnud on?

3000 elanikuga väikelinn Atlandi ookeani ääres, mille peamine majandustegevus on kalapüük ja sellega seonduv. Linnast 5km väljas asub Blue Lagoon, kuhu saabus enne aastat 2020 üle miljoni turisti aastas. Enim on Islandi linnade juures silma jäänud korralike spordirajatiste olemasolu. Grindavikis on olemas täismõõtmetes jalgpalli välisväljak ja sisehall. Korvpalli jaoks on kaks halli, mõlemal kas üks peaväljak või kaks risti paiknevat treeningväljakut. Väljas on aastaringselt 30+°C bassein.

Mis mulje on Islandi liigas ja riigist üleüldiselt?

Et liigast ülevaadet anda olen ehk liiga väheste meeskondade vastu mänginud. Kõigil satsidel kaks ja enam välismängijat, ülejäänud meeskonna moodustavad kohalikud. Riiki üldiselt kirjeldades on kõige rohkem meelel looduslikud eripärad, mis on kõige silmapaistvam aspekt. Mõned maavärinad on olnud, ükskord jooksma minnes oli tuul nii tugev, et edasi kõndimine vajas pea täit pingutust ja tulikuum vesi voolab maa seest välja.
Ühiskond ja kultuur on sarnased Eestile, selles midagi uut ei ole.

Järgmine mäng on märgitud 15. jaanuariks. Kas see tundub reaalne, et saate lõpuks platsile?

Hetkel sõltub valitsuse otsustest, aga tänase päeva seisuga tundub, et saame 15. jaanuaril mängida.

Kas oled mõelnud vahepeal juba klubivahetusele, et mängida saada?

Kui spordihoone täielikult suletud oli novembris, siis mõtlesin koju treenima küsida, et kasvõi mõne esiliiga meeskonnaga kaasa teha ja ehk ka mängida. Lisaks on Eestis olnud avatud ka muud treeningvõimalusi pakkuvad asutused. Tegin kaalutletud otsuse, et kuna minu siin viibimine on tasustatud, siis sportlikule printsiibile põhinedes hea mõte oleks tõenäoliselt muude aspektide tõttu komplitseeritud olnud.

scroll to top
Inline
Inline