Itaalia kõrgliigaklubi Trento Aquila Basket U18 vanuseklassi noortemeeskonda kuuluv 16-aastane Kaspar Kitsing aitas oma meeskonna hooaja esimesest faasist läbi 16 võidu ja 2 kaotusega. Noormehe enda roll tänavuses tiimis oli talle esialgu üllatav, kuid nüüd on ta sellega harjunud.
“Lõpetasime Veneto regioonis alagrupi esimese kohaga, mis minu arvates on juba väga kõva saavutus. Siin piirkonnas on väga palju tugevaid meeskondi nagu näiteks Venezia, Bassano, Treviso ja Verona, kes noorte seas tihedad finaalturniirile pääsejad,” selgitas Kitsing portaalile Korvpall24.ee.
Trento U18 tiimi ootab nüüd noorteliigas ees teine faas, kus minnakse kokku Trieste, Legnano, Treviglio, Verona ja Corno di Rosazzo meeskondadega. Kõigiga mängitakse läbi kodus ja võõrsil ning esimene pääseb otse top16 finaalturniirile, mis toimub juuni alguses. Teine ja kolmas koht mängivad ühe play-off mängu, et saada samuti pilet 16-parema hulka.
“Enda esituste kohta ütleksin alguseks, et nii tugevas võistkonnas pole ma kunagi varem mänginud. Tihti tuleb ette mänge, kus ma saan palli vähe puudutada ja käin ainult lauas ja elan oma mehel kaitses seljas. Alguses olin üllatunud, kui statistikasse hakkas mul huvitavaid 0+11+4 ridu tulema. Esialgu ma küll natuke virisesin, kuid siis sain aru, et suures korvpallis on selline olukord igapäevane,” rääkis noormees.
Ta lisas: “Treener tegi hooaja alguses selgeks, et mul on vaja teha väljakul ka asju, mis mulle ei meeldi, kuid mis on meeskonnale kasulikud, et mängijana areneda. Kui üks meie viskajatest ära vajub, siis saan oma 10 punkti ikka kirja, kuid tunnistan, et talenti on meeskonnas ikka väga palju ja pall ei liigu seetõttu nii nagu peaks. Samas, kui mina mõnikord jätan söötmata, siis on kohe pingile minek. Treener tahab, et teeksin väljakul ainult õigeid valikuid, mis valmistavad mind tegelikult ette tuleviku jaoks.”
Kitsing on saanud tänavu tihti koos esindusvõistkonnaga jõusaalis käia, kus on loomulikult motivatsioon laes ja saab individuaalselt abi ka treeneritelt. “Seal näeb juba ka selliseid USA poisse, kelle peale kaitses vahetades low postis jääda ei tahaks. Olen küll paar sentimeetrit kasvanud ja kaalu ka natuke juurde saanud, kuid kõvem töö hakkab ilmselt pihta suvel,” muljetas paberite järgi 197 cm pikkusena märgitud tagamängija.
Kuna eelmisel aastal kaotati Itaalia U18 sarjas alles finaalis Mikk Jurkatamme koduklubile Bologna Virtusele, siis tänavu on plaanid veel kõrgemad: “Me pole sellest meeskonnaga ühtegi sõna veel rääkinud, kuid kõigi meie peas on eesmärk tulla Itaalia meistriks. Peaksime võtma ühe mängu korraga nagu eelmisel aastal, sest see meid nii kaugele viiski. Veidi kardan, et meie staare täis meeskond ja soov turniir ära võita, võib mingitel hetkedel meile valusalt kätte maksta.”
