fbpx
Close

Koondise esitust nautinud Kalev Kruus: oleks tuline kahju, kui me finaalturniirile ei pääseks

Avatar
-Gert Kullamäe ja Kalev Kruus | Foto: Siim Semiskar

Eelmisel pühapäeval täismaja publiku ees Itaalia vastu vägeva etenduse andnud nooruslik ja energiline Eesti korvpallikoondis on pakkumas meie korvpallisõpradele lootust helgele tulevikule. Üks mees, kelle soomlase Jukka Toijala juhendatav rahvusmeeskond täielikult enda poole võitis, on legendaarne spordikommentaator Kalev Kruus, kes ka selles mängus oli loomulikult tööpostil.

Kruus on korduvalt avalikult rääkinud, kuidas tema on suur Kaunase Žalgirise korvpallimeeskonna fänn, kuna Leedu publik saab iganädalaselt Euroliigas nautida kõige vägevamaid spordiemotsioone. Korvpall24.ee portaal uuris Kruusilt, kas meie värske ilmega rahvuskoondis suutis viimase kahe kohtumisega pakkuda talle sarnast emotsiooni, mida annab Žalgirise matšide kommenteerimine?

Kas selline Eesti koondise pakutav fiiling on see, mida Sa alati Kaunase Žalgirise mänge eeskujuks tuues silmas pead?

Muidugi on! See ongi see, mille pärast ma tahan, et meil oleks koguaeg ja iganädalaselt midagi ligilähedast. Kahjuks neid koondisemänge on nii vähe, aga vähemalt on. Need kaks mängu olid loomulikult see, mille pärast ma reporteritööd üldse armastangi. Jumal tänatud, et meil on nüüd koondis, kes pakub meile taolist elamust. Konkreetselt täna (23. veebruaril – toim.) oli päev otsa, hommikust saati, väike värin sees. Nagu Žalgirise mängupäeval, kus mul hommikuti on samuti väike värin sees, et täna on mängupäev. Nüüd oli Eesti koondisega täpselt sama asi. (Pole oluline), kas nad kaotavad praegu või võidavad, aga seal on, mille pealt edasi areneda. Seal on millest rääkida ja inimestel omavahel arutada. Hommegi arutavad, et kuidas see kaotus ikka tuli ja see tekitab jälle huvi juurde.

Jukka Toijala peab olema julge mees, kui annab debütant Kerr Kriisale nii tähtsas kohas kohe peaaegu 20 minutit mänguaega, kas nõustud?

Ta on üldse äge mees ja ma olin algusest peale väga õnnelik, et Jukka Toijala (meile peatreeneriks) tuli. Ma ei saanud üldse arugi, miks nii kõva treener üldse tahtis tulla siia Eesti koondise juurde. Aga Jumal tänatud, et ta tuli. Minu arust me mängime ikka väga tänapäevast korvpalli, seda on nii äge vaadata. Tõesti, ma juba ootan, et tuleksid järgmised koondisemängud.

Kuidas oli neid mänge kommenteerida koos Gert Kullamäega, kelle poeg Kristian paugutas esimeses mängus 31 ja teises 17 silma?

Gerdiga on ikka tore koos mänge teha, ta on ju väga emotsionaalne inimene. See 31 punkti, mis Kristian Põhja-Makedoonias pani… kui Gert ütles, et tal läks silm märjaks, siis tegelikult läks ka. Ta ei öelnud seda niisama, tal olidki silmad vees ja eks ma pidin teda seal siis natuke turgutama. Aga muidugi, ma ei kujuta ise seda ette. Kui mul oma poeg teeks niimoodi, siis ma võib-olla ei tulekski kommenteerima üldse, aga tema tuleb ja tubli on, et tuleb. Aitäh talle.

On näha, et oled isegi pärast ülekannet nagu tühjakspigistatud sidrun. Kui palju sellised mängud energiat annavad ja kui palju nad võtavad?

Eks ta annab ja võtab. Olen seda varem ka öelnud, et kui on sellised väga head mängud, siis mul ööuni ei tule. On see siis jalgpalli Meistrite liigas või korvpalli Euroliigas. Tean täna ka ette, et olen kusagil poole kolmeni umbes üleval. Lähen koju, kus mul on hea punane vein, teen klaasi veini, võib-olla vaatan natuke seda mängu üle, võib-olla ei vaata ka… Ühesõnaga, kuidagi nii ma olen ja usun, et pool kolm saan magama.

Kas on kahju ka, et Itaalia vastu ikkagi seda võidupunkti ei õnnestunud võtta?

Mul pole üldse mingit muret selle pärast, et täna võitu ei tulnud. Muidugi on kahju, et ei tulnud, aga mulle meeldis, et võideldi lõpuni. Juba oli tablool miinus kümme ja seitse minutit mängida, aga võideldi ikka täiega lõpuni. Praegu ei oska küll kahju tunda. Kahju oleks sellest, kui me ei saaks finaalturniirile. Kui me selle maha mängiksime praegu, siis oleks tuline kahju. Sest see sats võiks tegelikult juba finaalturniiril täitsa äge välja näha.

Kas see koondis võiks juba 2021. EM-finaalturniirile peale saada?

Jah, ma loodan, et 2021 jõutakse finaalturniirile. Ma väga loodan seda. Nad ei pea seal veel tegusid tegema, aga peaksid sinna ikkagi jõudma. Ja edaspidi ma ei näe võimalust, et see koondis ei jõua. Kui me saame (Maik-Kalev) Kotsari ja muud mehed ka veel Ameerikast koju, siis meil läheb ikka väga ägedaks see asi. Seesama (Henri) Veesaar on täna ju alles 16, aga neli aastat läheb ju nii kiiresti (nipsutab sõrmedega – toim.) ja 20-selt on ta juba mängumees. Ilus tulevik, Jumal tänatud.

scroll to top
Inline
Inline