Mida õpetab korvpallimäng meile investeerimise kohta?

-Korvpall | Foto: Pixabay

Kui asjad lähevad raskeks, siis NBA staarid Stephen Curry ja Kevin Durant ei lase pead norgu, ega laiuta meeskonna poole vaadates käsi. Kõigil tuleb raskeid aegu ja erinevad inimesed tulevad sellega erinevalt toime. Stressisituatsioonis toimimine on investoritel ja sportlastel ühine omadus. Kui investor vajub pinge all kokku, kaotab ta raha. Seetõttu on edukad korvpallurid ning investorid õppinud pinget väga hästi taluma.

Meeskonna kokkupanek

Korvpallimeeskonna kokkupanekul tuleb lähtuda nii individuaalsete mängijate omadustest, kui ka meeskonna harmooniast – et liikmed töötaksid omavahel hästi kokku. 2+3 peab võrduma 6. Meeskonna efektiivsus peab olema suurem, kui on selle kõikide liikmete efektiivsuse summa, sest võidu tagab koostöö.

Investeerimises on palju kõneainet tekitanud portfoolio tasakaalustamise teema. Nagu korvpallis, toimib investeerimisportfell ka meeskonnana – kui mõni vara langeb kahjumi poolele, siis teised toodavad kasumit ning suures pildis on portfell siiski kasumis. Nagu korvpallis, kus ka võitja võistkond kaotab mängus mitmel korral palli ning viskab mööda.

Nagu treener vahetab vastavalt mänguolukorrale platsil olevat koosseisu, vahetab ka investor oma portfelli sisu hetkeolukorrale sobivamaks. Ta müüb vähemtootlikud varad maha ning ostab kasumlikke juurde ning teeb seda enda investeerimisstrateegiast lähtudes. Oskuslik situatsiooni tabamise oskus ja võime õigel ajal vajalikke muudatusi läbi viia, on nii edukaks investoriks kui heaks korvpalluriks saamisel olulised.

Portfelli ja ka korvpallimeeskonna kokkupanemisel tuleb riski võtmisel olla mõõdukas ning kaalutletud. Ebastabiilne pallur võib ühel mängul häid tulemusi saavutada, teinekord aga väga kehvalt esineda. Samamoodi on ka riskantsete aktsiatega – investor peab riskiga arvestama ning mitte liiga suurt osa oma portfellist riskantsetele aktsiatele rajama. Vastasel juhul väheneb investori kontroll oma vara üle. Samuti tuleb teada, milliseid varaklasse vaadata – valida näiteks aktsia või aktsia CFD vahel, toornafta ja kulla vahel jne.

Alustades tuleb olla tähelepanelik ning jääda enda eesmärkidele ja strateegiale kindlaks, sest massiga kaasa minemine pole alati parim valik – eriti algajatele investoritele. Leidub palju algajaid, kes jahivad säravaid tähti ilma püsivuseta ning liiguvad kohe järgmise juurde, kui vähegi tundub, et sealt on võimalik rohkem raha teenida. Investeerimine pole kiirelt rikastumise skeem. Korvpalliski ei saada paari kuuga Martin Müürsepaks, vaid liigutakse sihtide suunas aastaid pühendunult tegutsedes.

Valmisolek ja oskused

Impulsiivsusel ja kontrollimata emotsioonidel pole kohta ei korvpalliplatsil ega börsil. Need on destruktiivsed jõud ja võivad väga kergelt mängija liimist lahti lüüa. Vaimset valmisolekut saab mängija treenida vaid läbi suhtumise oma vigadesse ja stressisundisse. Läbi taolise kognitiivse treenimise õpib mängija oma impulsse kontrollima ja iseseisvalt pingeid maandama.

Korvpallis on palli valdamine nagu investeerimine. Tähtis pole lihtsalt palliga jooksmine ja viskamine, vaid teadmine, millal joosta, millal mitte, kus joosta ning millal ja kellele pall sööta. Investeerimises samuti. Investor peab teadma, millal panuseid teha ja millal need tagasi võtta. Ta peab oskama majandusseisu mingil määral hinnata ja vastavalt sellele ka tegutsema. Nagu korvpallis pole alati võimalik vastase tegemisi ja mängu käiku ette ennustada, ei saa ka majandust 100% ette näha. See on paratamatu.

Korvpallurid harjutavad platsil tundide viisi sama liigutust, kuni nad on selle selgeks saanud. Investor katsetab, õpib ja loeb pidevalt, et oma valdkonnas areneda. Kes ei õpi, see ei arene. Kui milleski osav olla oleks lihtne, siis oleksid seda kõik. Reaalsuses nõuab tõeline osavus harjutamist, aega ja pingutust – kõik need panused tasuvad end tulevikus mitmekordselt ära.

popsport.ee

Jaga postitust

Lisa kommentaar