Eesti naiste korvpallikoondis mängib sel nädalal kaks esimest kohtumist 2021. aasta naiste EM-i kvalifikatsiooniturniiril, kui neljapäeval ollakse Šveitsis vastamisi sealse naiskonnaga ning pühapäeval võõrustatakse tugevat Venemaa esindust. Taas on naiskonna ridades kohal kogenud tagamängija Merike Anderson, kellel 37-aastasena kogemust profikorvpallurina juba sisuliselt kaks kümnendit ehk sama palju, kui mõnel koondise praegusel liidril eluaastaid.
“Iga hooaeg on erinev ja mul on hea meel, et olen terve ja mind (koondisesse) kutsuti,” sõnas Anderson Korvpall24.ee portaalile naiskonna esmaspäevasel avatud treeningul TalTechi spordihoones. “Mul on alati hea meel esindad Eestit ja seda eriti sel aastal, kuna on võimalik, et need jäävad mu viimasteks koondisemängudeks.”
Lisaküsimuse peale, kas koondisest loobumise otsus on juba tehtud, siis hakkas Anderson naerma ja ütles, et päris kindlalt veel midagi ta öelda ei taha: “Ei ole veel (kindel), sest ära kunagi ütle iial! Aga plaan on, et hakkan vaikselt tavaellu minema.”
Kuidas Anderson endiselt viitsib veel ette võtta klubi juurest koondisesse tuleku, kui ta on seda nii palju aastaid teinud. “Kusjuures mul on meeletu motivatsioon, sest saime teada vastased 3×3 korvpalli olümpiakvalifikatsioonis. Ma näen, et meil on seal võimalus ja tean, et peatreener ikka arvestab minuga. Minu jaoks on meeletult motiveeriv tulla ka siia koondisesse ja anda endast niipalju kui võimalik, kas palliplatsil või siis väljaspool palliplatsi.”
Tänavuseks hooajaks siirdus Anderson Belgiast Saksamaa kõrgliigas hetkel täisedu kaheksa võiduga liidrikohta hoidva Kelterni ridadesse, kus tal on täita oma kindel roll. Senise 7 liigamänguga on eestlanna kirja saanud keskmiselt 12,3 minutit ja 4,4 punkti ning nelja kohtumisega Eurocupis 13,8 minutit ja 2,8 punkti.
“Ütleme nii, et minutite üle ei kurda, 10-15 minutit ikka tuleb. Aga see on kaootiline. Vahepeal mängin 10 minutit järjest, siis istun 30 minutit pingil. Kohati peab täiesti külmana sisse minema. See on natuke raske mulle kui vanemale mängijale. Aga situatsioon on selline ja olude sunnil mängin isegi kohati “number nelja”. Viimased kolm-neli mängu olengi “nelja” peal olnud,” rääkis Anderson.
Kuidas suure ääre ülesannete täitmine välja tuleb? “Eks iga mängija – vahet pole, kas “viis” või mängujuht – peab teadma kõiki positsioone. Kuna olen pikkade järel kõige pikem mängija, siis pean seda kohustust täitma. Varem ma ei saanud eriti palli ja nüüd ei saa üldse palli, aga mulle täitsa meeldib neid katteid panna,” naeris Anderson oma uue rolli üle.
Ka koondises on tal kindel eesmärk täita, kui peatreener Janne Schasmin soovib, et Anderson oma mahukat kogemustepagasit noortele mängijatele võimalikult palju edasi annaks. “Ma väga loodan sellega hakkama saada ja olen enda suhtumist noorematesse mängijatesse muutnud. Ma enam pole see tõre Anderson, kes tuli ja muudkui lajatas! Olen natukene leebem. Vahest peab kurja häält tegema, aga saab ka heade sõnadega. Meie noored on tublid, mulle meeldivad,” rääkis Anderson siiralt.
Eesti naiskond kuulub C-alagruppi koos Šveitsi, Venemaa ning Bosnia ja Hertsegoviinaga. Võõrsilmäng Šveitsi vastu algab neljapäeval kell 21:30 ning kodumäng TalTechi spordihoones pühapäeval kell 18:30.
