Saku I liigas on senise nelja mänguga selle liiga jaoks vaieldamatult kõrget mänguklassi näidanud Tallinna Kalev/TLÜ 26-aastane ja 188 cm pikkune ameeriklasest tagamängija Devonte Brown, kes neljapäeval tegi 103:83 võidumängus G4S Noorteliiga vastu koguni nelikduubli.
28,5 mänguminutiga 12 punkti, 10 lauapalli, 10 resultatiivset söötu ja 10 vaheltlõiget kirja saanud Brown on lõpetanud Indiana State’i ülikooli, kus kõigi aegade parimaks skoorijaks ja lauavõitlejaks on legendaarne Larry Bird ning üheks vilistlaseks ka Kristjan Kanguriga nii Sienas kui Milanos koos mänginud David Moss.
Profikarjääri alustas Brown Bosnia ja Hersegoviina kõrgliigaklubis Tuzla OKK Sloboda, kus 29 kohtumisega kogus keskmiselt 7,9 punkti. Eelmisel hooajal pallis mängumees Saksamaa ProA liigas ehk tasemel, kus hetkel mängimas meie noored koondislased Kristian Kullamäe ja Henri Drell. Browni numbrid Paderborni Basketis olid 30 mänguga keskmiselt 12,6 punkti, 5,5 lauapalli, 2,7 korvisöötu ja 1,8 vaheltlõiget.
Korvpall24.ee küsis pärast nelikduubli mängu Brownilt, kas selline saavutus oli tema karjääris esmakordne ning millised on umbes kuu aega Eestis olnud mehe esimesed muljed kohalikust kliimast ning Tallinna Kalev/TLÜ esiliigatiimi potentsiaalist.
Said tänases mängus hakkama nelikduubliga, kas see oli Sinu karjääris esimene?
Absoluutselt esimene kord! Olen ehk varem olnud lähedal kolmikduublile, aga nelikduubel… kes oleks seda osanud arvata? Need on minu jaoks uued kõrgused.
Millal Sa mõistsid, et nelikduubel on võimalik kokku saada?
Ma tegelikult ei teadnud enne kolmandat veerandaega, kui pingile tulles treener ütles, et mul on vaja veel kolm vaheltlõiget, kaks söötu ja üks lauapall. Selle viimase resultatiivse söödu kirja saamine võttis mul lõpuks 8-9 minutit (naerab – toim.). Aga olen tänulik, et meeskonnakaaslane (Kiur Akenpärg – toim.) ilusa viske nurgast tabas.
Kuidas Sa üldse Eesti esiliigasse jõudsid?
See on pikk-pikk protsess. Mängisin eelmisel hooajal Saksamaal, ProA-s. Mul oli võimalus minna sinna tagasi, kuid ma ei kasutanud seda. Soovisin proovida midagi muud mõnes maailma teises paigas, aga asjad ei läinud soovitult. Õnneks ma teadsin inimesi, kes teadsid inimesi ja mul tekkis see Eesti võimalus. Siinsetele treeneritele ma meeldisin ja seni on läinud hästi. Meil on suurepärane meeskond, hulk noori mehi ja palju potentsiaali. Olen tänulik, et sattusin keskkonda, kus mängijad tahavad iga päev paremaks saada.
Kas Tallinna Kalevi meeskonnal on Sinu silmis potentsiaali esiliiga võitmiseks.
Absoluutselt! Potentsiaal on suur, kuna juba enne minu ja Arminase (leedulane Arminas Kelmelis – toim.) tulekut oli klubi tabelis teisel kohal ja kõik sujus päris hästi. Ma tahan tiimile veidi hoogu juurde anda, kuna mulle räägiti, et esikohal olev meeskond (RSK Tarvas – toim.) on tugev ja neil on palju häid veteranmängijaid. Nüüd saime ka Martini (Martin Jurtom – toim.) juurde, kellel on palju kogemusi. Meie noored suudavad mängida heal tasemel, kuid veteranmängijatena saame neid veidi toetada.
Milline Sa platsil oled? Kas oled selline “suudan kõike teha” mängija nagu neljapäeval näitasid?
Ma olen korvpalli juba mõnda aega mänginud ja mind tuntakse loomulikult peamiselt skooritegijana. Kuid suudan mängu lugeda ja mõnikord on olukorrad, nagu tänases mängus, kus ma ei pea punkte viskama. Kui sööduteed on lahti ja kaasmängijatel kõik sujub, siis võtan need variandid vastu. Head mängijad suudavad enda soovid mängus vastasele peale suruda, aga sel korral tuli mäng ise minuni ja ma ei märganudki, kui mul ühel momendil oli 7-8 söötu kirjas. Punkte üritasin tuua vaheltlõigete pealt, sest mu kaaslased olid hoos ja ei tahtnud nende mängurütmi lõhkuda.
Kust Sa pärit oled?
Sündisin Louisianas, kuid 5. klassis kolisin Texasesse ja käisin ülejäänud kooliastmed seal.
Kuidas tuled toime Eesti kliimaga, kas Sinu jaoks on väga külm?
Ma õppisin ülikoolis Indianas, kus oli ka külmem kliima, küll mitte päris selline, mis siin. Paar päeva tagasi oli hetk, kus õhtul lund maas polnud, kuid hommikul ärgates oli 10-15 cm lund sadanud. Midagi sellist polnud ma varem näinud. Muidugi on mul vaja sellega harjuda, kuid mul on mitu jopet ja palju sooje sokke varutud.
Kas loodad, et play-offi ajaks läheks soojemaks, et ennast paremini tunda?
Eks jah, kui ma seni kuu ajaga pole ilmaga harjunud, siis ega ilmselt ei harju ka. Aga ma üritan hommikul kiirelt spordisaali minna ja mõnusalt soojaks joosta. Saalides on õnneks olukord päris hea. Olen karjääri jooksul mänginud ka saalides, kus on sama külm kui õues. Siin neid probleeme pole – liiga on korralik, saalid on korralikud ja millegi üle kurta pole.
Sa mainisid enne Tallinna Kalevi noormängijaid, kuidas soovid neile olla eeskujuks?
Kuna olen juba kogenud mängija, siis ma pean eeskujuks olema. Mulle meeldib ka kodus potentsiaalikate noortega koos treenida ning pakkuda neile teadmisi, mida neil veel pole. Aga samas, nemad näevad korvpalli teise nurga alt ning ka mina saan noormängijatelt alati midagi kõrva taha panna. Proovin olla mina ise ning kui see osutub heaks eeskujuks, siis olen õnnelik.
Sinu hinnangul on Tallinna Kalevis sellised noored olemas, kes suudavad tulevikus heale tasemel jõuda?
Näen, et 3-4 aasta pärast võib siit mõni mees, miks mitte, Euroopasse mängima jõuda. Kalevis on noori mehi, kes loevad seda mängu ja oskavad korvpalli õigesti mängida. Meil on noorust, talenti ja potentsiaali – kui suudetakse eeldused ära kasutada ning õppida esimesest kuni 40-nda minutini korrektselt mängima, siis ei saa neid peale iseenda keegi takistada.
Kuidas kommenteerid treenereid Aivo Erkmaad ja Raido Roosi?
Väga rahulikud, aga väga konkreetsed mehed. Nende treeningud on väga konstruktiivsed. Nad lasevad mul väljakul teha seda, mis mulle meeldib, aga samas treeningutel õpetavad uusi oskusi. Näiteks Raidoga oleme harjutanud korvialust mängu ja ta on mul aidanud selles vallas areneda. Treeneritena nad tunnevad korvpalli ja meil on igaks matšiks olnud alati hea mänguplaan.
