Rahvaliiga I divisjoni jaanuari MVP Martin Pingin: igal mehel võib olla hea päev, aga shooterid on alati ohtlikud

-Martin Pingin | Foto: Siim Semiskar

Optibet Tallinna Rahvaliigas on tänavusel hooajal mängimas mitmeid väga hea käega kaugviskajaid, kellest ühena paistab kindlasti silma mulluse meistri KK Pelgulinna 29-aastane tagamees Martin Pingin.

Lõpuks jõudsime nii kaugele, et Rahvaliiga sai FitMode’i ja A Le Coqi poolt välja pandud auhinnad jaanuari kuus I divisjoni kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Pinginile üle antud ja mehega ka väikese intervjuu tehtud.

Pingin, kes uue aasta esimesel kuul aitas Pelgulinnal võita kolm mängu ja panustas ise keskmiselt 21,3 punkti ja 5,6 tabavat kaugviset mängus, rääkis Korvpall24.ee portaalile oma korvpalli juurde jõudmise loo, mõtiskles hea viskekäe olemuse üle ning vaatas veidi ette Rahvaliiga play-offile.

Kuidas sai alguse Sinu korvpallitee?

Lasteaia viimasel aastal läksin trenni Siili spordihoonesse Olev Baari juurde ja sealt hakkas pihta. Meil olid seal päris kõvad kutid – Siim-Sander Vene, Erik Keedus ja omavanuseid poisse ka mitmeid minu positsioonil. Umbes 16-aastaselt läksin edasi SK Marcusesse, kuna tahtisn rohkem mängida. Kui ülikooli õppima asusin, siis mängisin Tallinna Ülikooli eest, kus oli väga mõnus punt. Mingil hetkel kutsuti Postimehe võistkonda mängima ja seal veetsin kolm hooaega.

Kas jaanuari MVP tiitlist võib järeldada, et oled KK Pelgulinnas skooriliider?

Minu asi on olnud kogu amatöörkarjääri visata kolmeseid. Kui jäetakse vabaks, siis väga kaua ei mõtle. Oleneb vastaste kaitseformatsioonist, aga ma ei julgeks öelda, et olen skooriliider. Kui võtta mängijad eradi, siis peamine skooritegija on meil Janek Veedla ja hetkel üldse kõige kasulikumaks mängumeheks on Henry Ahven. Ma teen väljakul seda, mida vastased lubavad ja kui vabaks jään, siis üritan selle ära karistada.

Kust on pärit Sinu hea kolmesekäsi?

Lihtsalt metsik armastus korvpalli vastu. Õnneks ei olnud minu nooruses nii suurt nutiajastut ja isegi, kui haige olin ja ei saanud kooli minna, siis läksin alati kuhugi palli loopima. Korvpalliga tekkis mingi selline kontakt, mida kirjeldada ei oska. Sellest saavad aru need korvpallihuvilised, kellel sama tunne on tekkinud.

Aga hea vise tuleb siis nö korduste pealt?

Ütleks nii jah. Kordused on muidugi väga olulised, aga vise on kinni ka peas. See eristab head viskajat keskpärasest. Ülemõtlemine on viskamisel kõige suurem viga. Minu silmis on kõigil vise olemas, aga eestlaste tüüpviga on, et mõeldakse üle.

Tallinna Rahvaliigas olete valitsevad meistrid ja nüüd ka põhiturniiril tabeli esiotsas. Palju liigas sinusarnaseid kolmestesnaipreid on?

Igas satsis on vähemalt üks mees olemas, kes peaks hästi viskama ja kellele topitakse sinna kaare taha rohkem palli. Kindlasti on üheks selliseks Martin Ressar (Online Media – toim.), kellega koos mängisin ka Postimehes. Parimad viskajad on head shooterid igal päeval. See eristabki head viskajat keskmisest – igal vennal võib olla hea päev, aga snaiprid on need, keda ei tohi kunagi vabaks jätta. Nimeliselt võib Rahvaliigast välja tuua ka Argo Klemmeri (Kontserlavad.ee) ja Martin Tõrva (LakiLakid), nemad on puhtad kolmestemehed.

Öeldakse, et tiitlit on raskem kaitsta kui võita. Tunnetad ise ka, et see aasta võib probleeme tekkida?

Jah, kindlasti. Tänu organisatoorse poole arenguga on tekkinud huvi ka parematel mängijatel Rahvaliigasse mängima, kuna liiga saab päris palju kajastust. Tänu sellele on tase tõusnud. I divisjonis võib võita 5-6 satsi. Ma ei usu, et tabeli esimeses pooles kohtadel üldse mingit vahet on. Arvan, et KK Pelgulinna eelis on see, et oleme võitlejad. Olenemata koosseisust, tuleb kasvõi viimane vend pingilt, me vähemalt võitleme ja seda ma ootangi enda tiimilt.

Kas formaat, kus neli esimest saavad otse veerandfinaali ja ülejäänud alustavad kaheksandikfinaalist, võib neljale paremale pikema mängupausi tõttu kujuneda ohtlikuks?

Jah, see on oht. Just selline ootamine. Ma ei usu, et meil on nii kõvad vennad satsis, kellel pole vahet kuna ja mis kell mängida. Kui kaob hea mängurütm ära, siis on ohtlik.

On teil plaan, kui nelja hulka jääte, kuidas selle avaringis vabaks olemisega teravust mitte kaotada?

Arvan, et me ei tee midagi. Plaan on esimesest minutist korralikult mängida, ei oska midagi muud tahta. Mis me siin ikka… lähme koos metsajooksu tegema, ei lähe ju (naerab – toim.). Olen kindel, et mingit plaani pole ega tule, lihtsalt ei tohi üle mõelda.

popsport.ee

Jaga postitust

Lisa kommentaar