fbpx
Close

Rahvaliiga novembri MVP Jan-Erik Tihemets ehk kuidas jalkasõbrast sai harrastuskorvpallur

-Jan-Erik Tihemets | Foto: Optibet Tallinna Rahvaliiga

-Jan-Erik Tihemets | Foto: Optibet Tallinna Rahvaliiga

Optibet Tallinna Rahvaliigal on hea meel õiendada ära üks vana võlg, kui meie II divisjoni novembri MVP Jan-Erik Tihemets sai kätte välja teenitud auhinnad FitMode’ilt ja A Le Coq’ilt. Muidugi palusime 27-aastasel ja 188 cm pikkusena üles antud ääremängijal ka ennast veidi tutvustada.

Korvpall24.ee portaalile antud intervjuus rääkis noorena hoopis üht teist suurt spordiala fännanud mees oma senisest korvpalluriteest ning oma meeskonna Wildix/Esecomi eesmärkidest käimasoleval hooajal.

Wildix/Esecom on Rahvaliiga II divisjoni liigatabelis jagamas 5 võidu ja 2 kaotusega LakiLakide tiimiga 5.-6. kohta ning väga suure panuse on sellesse andnud ka Tihemets, kes küll viimastest mängudest on pidanud haiguse tõttu eemale jääma. Senise nelja kohtumisega on tema arvele kogunenud keskmiselt 17,8 punkti ja ta on teeninud kokku 28 vabaviset ehk keskmiselt 7 igas mängus.

Kuidas Su korvpalluritee alguse sai?

Kunagi koolis treener Ilmar Kaiv tuli klassi ja kutsus kõik trenni. See oli ilmselt esimene klass ja ma olin umbes 8-aastane. Aga ma olin siis jalkalemb ja käisin kossutrennis pigem seetõttu, et trennide alguses sai jalgpalli mängida. Alles kunagi hiljem hakkasin ka korvpalli tõsisemalt võtma. Aga sinna läks aega.

Kes läbi aja on Sind treeninud?

Neid on ikka omajagu olnud, aga pikemaajaliselt olen saanud treenida Ilmar Kaivu, Ravo Vaga ja Artur Ikkoneni käe all. Lühemaajaliselt on olnud teisigi.

Kas kogu noortekarjääri veetsid Haabersti klubis?

Jah, kuigi alguses oli meil nimeks Newox ja siis muutus Haaberstiks.

Mis Sind korvpalli juures köitis, et jalgpallisõbrast lõpuks ikkagi harrastuskorvpallur sai?

Umbes A-klassi algusaastatel pandi mind vanemate poistega kokku ja siis tegid kõik mulle ära. Aga ei tahtnud minna iga kord trenni nii, et vaid ära pannakse. Sealt hakkasin rohkem trenni tegema ja pingutama, et paremaks saada. Ehk siis ilmselt vanemad ja paremad trennikaaslased viisid mind sinna teele.

On Sul harrastuskorvpallurina veel ambitsioone, mida tahad kunagi täita?

See Rahvaliiga formaat on väga mugav, kõik mängud on samas saalis ja enamasti ka samal nädalapäeval. Ega ma väga ei kujutaks ennast ette näiteks teises liigas mööda Eestit ringi reisimas erinevate mängude pärast.

Mis on mängijana Sinu plussid, millega sa Rahvaliiga tasemel läbi lööd?

Ilmselt teravuse tegemine on minu mängus üsna oluline komponent. Ma korjan korvi alt päris palju vigu välja ja saan vabaviskeid. Korvpalli ABC on paigas ja Rahvaliiga tasemel ei ole siis liiga keeruline mängida.

Kuidas Sa sattusid Wildix/Esecomi meeskonda mängima?

Tegelikult ma juba ütlesin Arturile (Wildix/Esecomi treener Artur Ikkonen – toim.), et ma lõpetan korvpalli ära ja enam ei mängi. Aga ta ikka punnis, et ma mängiks edasi ja leidis mulle koha selles pundis, mida ta juba varasemalt on treeninud. Ta vedas mind trenni ja mulle hakkas sats meeldima. Mullu, kui ma olin seal esimest aastat, siis olid kõik minust vanemad, kuid nüüd on meil paar noort meest veel juurde tulnud. Praegu on meil hea kooslus vanematest meestest ja mõnest noorest kutist.

Teil hetkel on oma divisjonis saldo 5-2 ning tihedas tabeli tipus annab see 5.-6. koha. Kuidas Sa sellega rahul oled?

Ma ise pole detsembris ja jaanuari alguses haiguse tõttu mänginud ning kahju, et Morskadele kaotasime kahe punktiga, muidu oleks seis 6-1 ja tabelis hoopis kõrgemal. Sellele vaatamata võib öelda, et oleme ennast isegi ületanud. Pole eriti palju meeskondi, kelle vastu me võiks mängima minna mõttega, et kindlasti tuleb võit koju. Me peame ikka pingutama, aga meil on tugev meeskonnavaim ja ka viimane BC Forwardsi vastu võetud võit, kus tulime kaotusseisust välja, näitab, et tiimis on sisu.

Olete te meeskonna sees paika pannud, mis kohal tahaksite põhihooaja lõpus olla? Ning mis on plaan play-offiks?

Ideaalne oleks ennast esinelikusse ära pressida, kuigi see võib olla väga keeruline ülesanne. Aga peatreener on lootnud, et me play-offis ikka jõuaks poolfinaali välja, aga selleks on ka õnne vaja.

Te olete Rahvaliigas üks neid võistkondi, kellel on treener. Kui palju sellisel harrastustasemel treener kasuks tuleb?

Väga palju! Vähemalt ma ise eeldan, et väga palju. Pingil on ikkagi üks mees, keda kõik kuulavad ja meie treener on südamega asja juures. Tema elab meie kaotusi veel hullemini üle kui mängijad. Tänu juhendajale on meil ka mingisugune mängujoonis välja kujunenud. Treener on öelnud kuldsed sõnad: “Kui me peame kokkulepitud asjadest kinni, siis meil läheb hästi. Kui me need ära unustame, siis meie mäng ka laguneb.” Meie mänguga käivadki kaasas tõusud ja mõõnad, kus me kohati unustame ära, mis me tegema peame.

Millega Sa korvpalliväliselt tegeled?

Hetkel käin veel koolis ja olen tudeng. Tallinna Ülikoolis õppisin suhtekorraldust ja nüüd õpin lisaks Tallinna Majanduskoolis sotsiaalmeediat.


Wildix/Esecomi meeskonda näeb järgmisena Sõle spordihoones väljakul 26. jaanuaril, kui üliolulises mängus kohtutakse oma lähima rivaali LakiLakidega, kellega hetkel tabelis 5.-6. kohta jagatakse. Veel enne tasub aga Rahvaliiga mänge vaatama tulla juba 12. jaanuaril, kui mängudega alustatakse Sõles kell 15.00. Vaata kalendrit SIIT.

Veel viimaseid päevi saab hääletada Optibet Tallinna Rahvaliiga detsembri parimaid mängijaid! Tutvu kandidaatidega ja anna oma hääl SIIN!

scroll to top