Eesti koondise juuni keskel kokku kutsutud koosseisu üheks noorimaks liikmeks on 19-aastane ja 203 cm pikkune ääremängija Sander Raieste, kes klubikorvpalli mängib Hispaania tipptiimi Baskonia süsteemis.
Kui lõppenud hooaja eel sai Raieste treeningmängudes ka põhikoosseisu eest platsile, siis debüüt Hispaania kõrgliigas ootab noormehel veel tegemist ning igapäevaseks mängutasemeks on tugevuselt kolmas liiga ehk LEB Plata.
Korvpall24.ee portaalile antud intervjuus kinnitas noormees, et sellises tippklubis nagu Baskonia tulebki oma võimalust kannatlikult oodata ning koguda igast trennist ja mängust maksimaalselt kogemusi. Lisaks rääkisime Raiestega muidugi ka koondisest ning mida tema hinnangul noorema generatsiooni mehed võistkonnale juurde saavad anda.
Esimene kogemus Eesti koondise treeningult on Sul nüüd olemas. Mis tunne on?
Väga lõbus oli! Need mehed on ümber, keda olen noorena vaadanud ja kelle vastu Eesti meistriliigas mingid aastad tagasi mänginud. Koondist sai päris pikalt oodatud, sest tegelikult juba veebruaris mind kutsuti, kuid erinevatel põhjustel ei saanud siiski tulla. Nüüd sain lõpuks panna jala platsile ja palli korvi visata. Ma pole Saku Suurhallis kunagi trenni ka teinud, vaid ainult tribüünidel istunud ja vaadanud, kuidas suured staarid mängivad.
Kas põlv värises ka natuke, kui parkimisplatsilt autost välja tulid ja teadsid, et peagi algab esimene koondise kogunemine?
Treeningu pärast mul otseselt põlv ei värisenud. Pigem seepärast, et jäin ajaliselt veidi hiljaks. Pidin kell 9.30 kohal olema, aga hilinesin mõned minutid. Samas ei teadnud ka, mida minult oodatakse või kuidas treening hakkab välja nägema ja uute inimestega tutvumine ootas ees. Korvpalli pärast ma väga ei muretsenud, sest suures plaanis pead palli ikkagi korvi viskama, mis on harjutatud asi.
Kuidas esimene treening oli? Kas Tiit Sokk on Sinu jaoks täiesti uus treener?
Jah, esimest korda puutun temaga korvpalliplatsil kokku. Avatreening oli kindlasti alles sisseelamine. Vaatasime põhitõed ja esimesed liikumised läbi. Algus ongi pigem tutvumine, et kontrollmängudeks mingid asjad paika saada. Kindlasti väga lahe oli ja korvidega hakkame harjuma. Õhtul läheb suuremaks tööks.
Kas Hispaanias Baskonias olid Sul hooaja kestel pidevad sidemed ka põhimeeskonnaga?
Sain nendega treenida küll. Kuna meil kõigil toimuvad treeningud sisuliselt samas kohas, siis kontakt oli tegelikult igapäevane. Tegin hooaja ettevalmistuse kaasa ja nii teataksegi kõiki kutte nimepidi, sealhulgas mind. Kuna põhimeeskonnal oli tihe graafik, siis nende treeningul osalemine tuli selle pealt, kui keegi vajas puhkust, oli vigastatud või kui taheti lihtsalt rohkem vahetusmehi treeningule. Põhimeeskonna mängijad, kes vigastustest tagasi tulid, osalesid samuti meie treeningutel. Sellist asja polnud, et üldse kokku ei puutu. Treeneriga on kontakt olemas. Ta uuris, kuidas noortel läheb ning käis ka ise mänge vaatamas.
Kuidas sa hindad taseme erinevust – mitu sammu on sul põhimeeskonnast puudu?
Esimesena jääb silma tempo erinevus ja otsuste tegemise kiirus, mis on tipus natuke suurem. Treeningutel aga ei tundu, et ma jalgu jääks. Arvan, et aastaga olen füüsiliselt edasi läinud, kuigi ma väga suure kehaehitusega pole. Tunnen, et olen piisavalt tugev ja saan hakkama. Rohkem oleks vaja sellisel tasemel treenida ja kogemust saada ning siin koondises saab just seda teha. Päris 20 punkti mees ma Euroliigas veel pole, kuid usun, et seal esimesed sammud teha pole enam nii kauge unistus.
Loodad sa äkki juba järgmisel hooajal Baskonia põhimeeste ringi sisse saada?
Eks lootust on igal aasta, kuid õnne peab ka olema. Kui oled juba läinud tippklubisse, siis on raskem läbilööki teha, kuna suured nimed ja head mehed on ees. Kindlasti läheb järgmisel aastal kergemaks, sest hooaja jooksul peaksin Hispaania passi saama, mis kergendab ACB-s (Hispaania kõrgliigas – toim.) mängimist. Kõik algab hooaja ettevalmistusperioodist ja seejärel saab näha. Seal tuleb hea mulje jätta ning arvan, et meeste koondis on selleks hea ettevalmistus.
Muretsed ka selles osas, et aasta pärast oleks vaja mingile kindlale tasemele jõuda või ajad lihtsalt oma asja?
Ma ei ole selliseid eesmärke seadnud, et sel aastal pean just siin mängima, kuna nii tekiksid vaid lisapinged. Mul on süda rahulik, sest tean, et klubi usaldab mind. Meil on kondikava paigas, kuidas võiks edasi minna ja kuidas mu arengut nähakse. Mul selles plaanis kiiret pole, et kohe kukub kuupäev ja nüüd peaks juba olema kümme mängu tehtud. Rahulikult tuleb oma aega oodata, kõik asjad ei sõltu ka minust.
Kuidas klubis koondisekutse vastu võeti?
Tundub, et Baskonias meeldib, kui koondist esindatakse. Hooaja sees oli raske tulema saada, sest veebruariakna jooksul ootasid meid ees mängud, millest sõltus play-offi koha hoidmine ja väljakukkumise vältimine. Klubi leidis, et minu roll on piisavalt suur ja nendele mängudele ei tahetud minuta vastu minna. Nii otsustatigi, et kahjuks sellel hetk ei saa koondise juurde minna. Kuna oli teada, et suvel ka kutsutakse, siis see nii kripeldama ei jäänud. Klubi ütles, et suvel kindlasti mine, sest see pole enam noortekoondis, vaid absoluutne tipp. Neil oli väga hea kuulda, kui juba veebruaris kutsuti mind 14 mehe sekka.
Mis on need, mida teie, noorte meestena, sel korral Eesti koondisesse toote?
Head noored jalad, vanemad saavad rohkem puhata. Võrreldes teistega peame kindlasti veel hoolikamad olema, kuna võib-olla vanematel on eksimusi rohkem lubatud. Me peame olema need, kes pingil kõrvad kikkis üritavad kõike õppida. Ühtlasi võiks olla meie ülesanne see, et surume teisi rohkem pingutama, kuna noortena peaksime rohkem jaksama, eriti kaitses. See tõstaks treeningu intensiivsust. Kindlasti ei tohiks jalgu jääda ja nooruslikku pulli peaks ka saama. Töö on töö ajal, aga väljaspool platsi tuleks meeleolu üleval hoida.
Raieste kodumeeskond Baskonia on Hispaania kõrgliigas hetkel võitlemas meistritiitli nimel, kui põhiturniiril teise koha saanud klubi on finaalseerias Madridi Realiga kahe mängu järel hoidmas viigiseisu 1:1. Veerandfinaalis alistati 2:0 Malaga Unicaja ja poolfinaalis 3:1 Barcelona.
