INTERVJUU | Eesti meistriliigakogemusega mängumees kannab Hollandis liidrikoormat

-Silver Suurorg | Foto: Siim Semiskar

Eelmisel hooajal tegi Hollandi neljandas liigas kaasa eestlane Silver Suurorg, kes veel kaks hooaega tagasi kuulus TTÜ meistriliigameeskonda. Keskmiselt 16 punkti ja kolm kaugviset mängus panustanud Suuroru juhtimisel teenis Twente Ülikool neljandas liigas 2. koha, mis tagas uueks hooajaks koha aste kõrgemal. Hollandi ülikoolide meistrivõistlustel saavutati D.B.V. Arriba nime kandva kõrgkooli esindusvõistkonnaga samuti teine koht, kuid Euroopa Ülikoolide meistrivõistlustele tagas pileti vaid võitja.

Meistriliigadebüüdi tegi 21-aastane ja 193 cm pikkune tagamängija 2016/17 hooajal, kui sai TTÜ KK eest kirja kuus kohtumist. Kuna kõrgemal tasemel jäid minutid kasinaks, siis peamiselt kustutas ta mängunälga II liiga tiimis, kus 19 kohtumisega kogus keskmiselt 23,6 minutit, 12,6 punkti, 5,3 lauapalli ja 1,3 vaheltlõiget mängus. Korvpall24.ee portaalile antud intervjuus kirjeldas oma tiimis olulist rolli kandev Suurorg lähemalt Hollandi amatöörliigade süsteemi, ülikoolikorvpalli ning ala üldiselt populaarsust riigis, kus inimeste süda tuksub enamjaolt jalgpalli taktis.

Kuidas tuli idee Hollandisse õppima asuda?

Tahtsin juba noorena saada mingil hetkel välismaa kogemust ja Holland tundus huvitav sihtkoht, sest minu erialal, milleks on ehitusinseneeria, on Holland maailmatasemel. Twente ülikooli valisin, sest seal oli ainsana võimalik Hollandis inglise keeles ehitust õppida. Pärast kaht aastat võin öelda kindlalt, et tegin õige otsuse.

Kas kohalikku ülikoolimeeskonda saamiseks tuli end kõvasti tõestada?

Enne hooaja algust olid sissejuhatavad trennid, kus olid kohal tasemelt väga erinevaid mängijaid. Esimeses trennis tuli kohe treener minu juurde ja kutsus esimesse võistkonda. Kui treeningutega liitusin, siis läks tõestamiseks, sest võistkonnakaaslased olid tugevad füüsilised mängijad ja noore meeskonnana viljeleme kiiret mängu. Kui meeskonnaga liitusin, siis üks meestest oli norrakas, kes mängis 2017. aasta universiaadil ka Eesti vastu ning paar kuud hiljem lahkus Norra meistriliigasse mängima. Ehk siis ees ei oodanud nõrgad amatöörid, vaid vormis tugevad noored.

Millistest liigadest hooaja jooksul osa võtsid ning kas jäite meeskonnana tulemustega rahule?

Mängisime tugevuselt neljandas liigas, kus saime 2. koha. Sellega tagasime võimaluse tõusta kõrgemasse liigasse. Võistkond koosneb ainult üliõpilastest ja hooaja keskel vahetus meil ka treener, mis oli suur tagasilöök. Treenerivahetusega mõne mängija mänguaeg vähenes ja sellega tekkisid pinged võistkonnas, mistõttu minul mängujuhina ja liidrina tuli palju lahendada ka platsiväliseid pingeid. Lõpuks kaotasime siiski vaid kaks mängu ja olime rahul, et eelmise aasta 9. kohalt jõudsime teiseks.

Sinu meeskonna näite varal, mitu korda nädalas üks Hollandi neljanda liiga meeskond harjutab, et saaks hooaja lõpuks finaalis mängida?

Võistkonnaga harjutame neli korda nädalas ning igal nädalavahetusel on mäng. Ise üritan 1-2 korda veel lisaks teha, et mu isiklik tase ei langeks. Enamasti mängisin 35-40 minutit mängus ja kui parajasti ei jõudnud piisavalt trenni ise juurde teha, siis mänge oli päris raske lõpuni kesta.

-Silver Suurorg ja D.B.V. Arriba meeskond | Foto: Erakogu

Oled ka Eestis erinevaid liigasid mänginud. Kuidas hindad sealset amatöörliigade taset ja korraldust võrreldes meie omaga?

Esiteks, liigade vahel on tase ühtlasem ja ma usun, et see on tingitud suurest rahvaarvust. Meistriliiga tase tundub nõrgem kui Eestis, kuid samas neljas liiga, kus ise mängin, on tasemelt umbes Eesti teise liiga paremik või esiliiga tagumine ots. Teiseks, liigasid on hästi palju. Iga inimene, kes soovib, saab omale liiga leida, isegi inimesed, kes alles hiliselt korvpalliga alustavad. Korraldusliku poole pealt on väga lahe, et neil on äpp, kus saab teha mänguprotokolli. Paberimajandust säästetakse ja tulemused lähevad kohe online’i, kus näeb skoori ja iga mängija punktisummat ja vigu. Seda kasutatakse igal tasemel, alates kõrgliigast kuni kõige madalamateni välja. Usun, et selline süsteem oleks ka väga kasulik Eestis.

Eesti ja Holland on pindalalt võrreldavad. Kas amatöörliigade alagrupid on samuti regionaalsed nagu meil?

Amatöörliigad on regionaalsed ning mida kõrgem tase, seda kaugemale peab regioonisiseselt reisima. Paraku regioonide parimad omavahel kokku ei lähe, millest on kahju, kuid kõrgemas liigas näeb ka teiste regioonide võistkondasid.

Kas jalgpalliusku riigis nagu Holland jagub piisavalt toetust ja publikut ka madalamatesse liigadesse?

Publikuhuvi on üsna madal. Olen vaadanud ka kõrgliigamänge ja inimesi on seal väga vähe. Samal ajal minu linnas Enschedes mängib jalgpalliklubi FC Twente, mis möödunud hooajal mängis Hollandi esiliigas, kus mängis ka eestlane Rauno Sappinen. Neil on 30 000 inimest mahutav staadion, mis oli esiliiga mängudel ca 70% kogu aeg täis. Korvpall on Hollandis selgelt n-ö võõrkeha.

Kui tugev on konkurents sealsel ülikoolide meistrivõistlustel?

Hooaja lõpus osalesime ülikoolide meistrivõistlustel, kus saime teise koha. Finaalis kaotasime kolme punktiga Groningenile, millest oli väga kahju, sest võitja sai minna järgmisel aastal toimuvale üliõpilaste Euroopa meistrivõistlustele. Siiski ei lahkunud me norus peaga, sest vastaste seas mängisid kaks kõrgliigamängijat, kes pallisid Groningeni Donariga eelmisel hooajal ka eurosarja. Alagruppides esindas näiteks ka Tilburgi kõrgliigamängija ning paljudes ülikoolides olid esiliiga tasemel mehed. Seetõttu jäime rahule, et neljanda liiga meestena tegime paljudele kõrgemal mängivatele poistele ära.

varrak.ee

Jaga postitust

Lisa kommentaar