Itaalias on mängimas hulk Eesti noorkorvpallureid, kellest mõned on saanud treenida ka Serie A klubide juures. Üheks selliseks on Märjamaalt tuule tiibadesse saanud 17-aastane ääremängija Joonas Riismaa, kes kuulub Pistoia Basketi ridadesse, kus ta suure osa hooajast treeniski koos esindusmeeskonnaga.
Korvpall24.ee tegi 199 cm pikkuse noormehega intervjuu juuni esimeses pooles Viimsis toimunud 3×3 korvpalli etapil, kus Riismaa nautis veidi teises formaadis korvpalli. Peamiseks jututeemaks oli Itaalia kõrgliiga ehk Serie A tase, mida Riismaa on Pistoia treeningutel kogeda saanud ning uurisime, kui suur on võimalus, et uuel hooajal võiks toimuda juba ka debüüt mõnes Serie A ametlikus mängus.
Mängupraktikat sai eestlane lõppenud hooajal nii Itaalia U18 sarjas kui ka Serie C tasemel ehk Itaalia neljandas liigas. Serie C statistilised näitajad olid Riismaal 25 mänguga keskmiselt 24,4 minutit, 7,3 punkti, 3,7 lauapalli, 1 sööt ja 1 vaheltlõige mängus. Viskeprotsendid olid meie mehel kahestel 54%, kolmestel 30% ja vabavisetel 77%.
Lõpetasid oma hooaja Itaalia noortemängudega, kuidas seal läks?
Mul lõppes hooaeg juuni esimestel päevadel. Jõudsime U18 vanuses vahegruppi ja seal mängisime kolme tiimiga, kes meist jõuab finaalturniirile. Meil õnnestus üks mäng võita, mistõttu saime enda vahegrupis teise koha ja kahjuks finaalturniirile ei pääsenud.
Pallisid tänavu ka Serie C tasemel ehk Itaalia neljandas liigas. Kuidas selle hooaja kokku võtaksid?
Seal pidime sel aastal mängima n-ö play-out mänge ehk viimase nelja hulgas, kust kaotaja langeb viiendasse liigasse. Meil õnnestus kohe esimese ringi mängud ära võita ja sellega kindlustada koht neljandas liigas ka järgmiseks aastaks. Mängud olid rasked ja ühele matšile meil pooled mehed tulla ei saanud, kuna pidime tegema trenni Serie A-s mängiva Pistoia esindustiimiga. Aga kuidagi õnnestus meil ka seal võit ikkagi kätte saada ja päästa meeskonnale koht neljandas liigas.
Kuidas Pistoia treeningute tase oli?
Serie A tase on ikka kõrge, pole midagi öelda. Kui klubis on tavaliselt kuus välismaalast ja kuus väga hea tasemega itaalia mängijat, siis ka treeningutel on üsna keeruline platsile saada. Kuna see aasta oli meie meeskonnal üsna palju ebaõnne, vigastusi oli palju, siis olime ka väljakukkumisele lähedal. Aga õnneks seda ei juhtunud ja seetõttu õnnestub mul ka järgmisel aastal Serie A tasemel trenni teha. Sel hooajal pidin ma terve aasta nendega vaid trenni tegema, aga sain vigastuste tõttu (treeningutel) ka üsna palju platsil olla. Kogemusi sain juurde väga palju, sest see on ikka Euroopa tipptase.
Kas tekkis hooaja jooksul Pistoias ka reaalne võimalus, et Sind kaasatakse mõnele mängule?
Mängudele minna, kasvõi pingiotsale, ma veel kahjuks ei saa, sest ma lähen veel välismaalasena kirja. Itaalia liigas on välismaalaste piirang. Aga järgmisel aastal on mul võimalus pingiotsale pääseda, kuna peaksin pärast 14 mängu saama Itaalia mängija staatuse. Loota võib, et kui kõik läheb hästi, siis umbes detsembri-jaanuari paiku saan n-ö itaallase passi ja mind on võimalik ka mängudele üles anda.
Kas Pistoias pöörati noormängijatele Sinu arvates piisavalt tähelepanu?
Sel aastal tegeleti meiega küll väga palju. Klubil peatreener küll vahetus poole aasta pealt, aga mõlemad treenerid olid väga abistavad ja lasid noortel väga palju platsil olla. Nad keskendusid palju sellele, et noored teeksid pidevalt individuaalselt tööd. Aga meid üritati alati võimalikult palju ka trennides mängitada. Alati saab rohkem ja paremini, aga olen väga rahul nende võimalustega, mis ma põhitiimis trenni sain teha. Kõik need kogemused tulevad mulle järgmistel aastatel kindlasti väga kasuks.
Kuidas ise hindad, kas suutsid esindustiimi trennides jätta endast hea mulje?
Ma usun küll, et jätsin vägagi hea mulje. Kindlasti tegin ka mitmeid eksimusi ning on palju kohti, kus ma pean veel arenema, et sellisel tasemel mängida. Kõik minu nõrkused tulid trennides väga hästi välja, kogenumad mehed lugesid need kohe ära ja kasutasid minu vastu. Aga see kõik arendab, sest näed ise kiirelt oma nõrgad kohad ära. Ma usun, et mind kutsutakse põhitiimi juurde ka järgmisel aastal ja kui ma endast parima annan, siis võib-olla saan tõesti ka mingid mänguminutid. Kuigi, ma arvan, et järgmisel aastal neid mänguminuteid veel pigem ei tule.
Mis positsioonil Sa põhitiimi trennides mängid?
Mängin kahe-kolme peal, aga pigem sellise puhta viskajana. Jooksen katete pealt maha ja minu vastu tegutsedes juba arvestatakse, et olen viskaja ja minule ei tohi ruumi anda. Pigem lastakse mul sisse murda. See ongi minu peamine ülesanne – joosta katete pealt maha, leida endale kolmesejoone tagant viskepositsioon ja palli saades võin rahulikult need visked ära panna.
Kas selline roll meeldib sulle ja oleksid sellega rahul ka edaspidi?
Ma ütleks, et olen rahul küll. Mulle meeldib lugeda mängu ja kasutada enda oskusi katete pealt joostes ning vahest ka teisele pick and roll olukordades söötu andes. Selline viskava tagamängija positsioon on mu lemmikpositsioon, kus ma tunnen ennast kõige mugavamalt.
Kuidas on lood kaitsemänguga, kas naudid ka seda korvpallimängu olulist osa?
Kaitsemäng on Pistoia treeningutel väga oluline. Seal kästakse mul alati rohkem pressida. Ma ei saa öelda, et ma oleks meeskonna parim kaitsja, aga kohati saan sellisel tasemel meeste konkurentsis juba päris hästi hakkama. Aga teatud olukordades jään ka hätta. Mul on küll pikkust, aga pole veel neid oskusi, kuidas mängida endast pikemate ja suuremate meeste vastu. Seda kasutatakse minu vastu väga palju ära. Annan endast küll alati parima, et selles olukorras võidelda. Olen väiksematelt mängijatelt õppinud selles vallas erinevaid trikke ja usun, et järgmisel aastal suudan juba palju paremini hakkama saada.
Kui erinev on Serie C meeskonna ja Serie A meeskondade mängutase?
See vahe on ikka väga suur. Peamine erinevus on kiirus. Kavalus ja osavus on mõlema liiga meestel olemas, kuna neljandas liigas mängivad väga paljud endised tippmängijad, kes enam ei suuda kõrgel tasemel kaasa lüüa. Meie olime sel aastal kõige noorem tiim neljanda liiga peale ja üritasime mängida väga jooksvat mängu. See kohati toimis ja kohati mitte, kuna paljud tiimid suutsid oma tempo meile peale suruda. Kuna mina treenin Serie A tiimiga ja olen nende kiirustega harjunud, siis Serie C tundub ikka aeglane.
Millal Itaaliasse tagasi pead minema? Kas pärast U18 koondist (Eesti U18 koondis mängib 26.07-04.08 Rumeenias Oradeas toimuval B-divisjoni EM-turniiril) saad veidi puhata ka?
Mul lastakse natuke puhata, sest lähen tagasi alles täiesti augusti lõpus. Viimaste aastate jooksul pole ma veel kordagi suvel pausi teinud, kõik suved on olnud koondisemängud. Nüüd lastakse mul suve lõpus natuke rohkem puhata. Septembri alguses on maailmameistrivõistlused, kus ka Itaalia osaleb ja selle võrra algavad Serie A ja Serie A2 mängud hiljem. See on üks põhjus, miks ma võin natukene kauemaks koju jääda. Hea on teha vahelduseks väike puhkus.
Kuidas 3×3 korvpall Sulle meeldib?
See formaat on mulle harjumatu. Reeglid on natuke teised, lastakse palju jõulisemalt mängida, mäng on palju kiirem ja lahendatakse palju üks-ühe vastu. Alati on rünnakul justkui kiire, aga samas ei tohi liialt kiirustada. Huvitav mäng. Kindlasti erineb see oluliselt 5-5 korvpallist, aga ma arvan, et päris põnev on ja mulle meeldib.
Kui palju Itaalias 3×3 korvpalli mängitakse?
Kui ma õigesti aru sain, siis neil on suvel samamoodi etappe üle riigi nagu Eestis. Erinevates kohtades on erinevad turniirid, kuhu saab ennast kirja panna. Täpsemalt ma küll ei tea, palju seda seal harrastatakse, aga mingil määral kindlasti.
Sa küll veel noor mees, aga oled Sa vaikselt hakanud mõtlema võimaluse peale mängida ühel päeval Eesti meestekoondises?
Ausalt öeldes pole ma selle peale veel mõelnudki. Olen võtnud aasta korraga. Tean seda, et sel aastal on mul U18 koondis, järgmisel aastal teen oma asju Itaalias ja eks siis näeb, mis edasi saab. Mul on veel ka järgmisel aastal võimalus U18 klassis endavanustega mängida. Aga nii kaugele nagu meeste koondis, pole ma veel ette mõelnud.
Saan aru, et järgmisel hooajal jätkad Pistoia klubisüsteemis?
Jah, järgmisel aastal jätkan ma kindlasti samas klubis. Pärast seda peab mõtlema, kus mul kõige parem mängida oleks.
Kas eluga Itaalias oled harjunud? Kuidas Sulle meeldib seal?
Elu-olu on seal väga lahe ning inimesed on toredad. Alguses sinna minnes võib tunduda, et kohalikud polegi nii sõbralikud, aga see on lihtsalt selline temperament. Tegelikkuses on kõik väga sõbralikud ja toetavad. Kui midagi vaja on, siis kõik kohe aitavad. Teiste poiste vanemad on mind alati valmis aitama. Ja toit on seal muidugi väga hea, see käib asja juurde.
Itaalias on üsna palju Eesti poisse mängimas, kui palju nendega jõuad suhelda?
Osadega suhtlen rohkem, osadega vähem ning mõnega oleme rohkem üksteise vastu mänginud. Kui lähen mängule ja tean, et seal mõni teine Eesti poiss on või näen teda saalis, siis lähen ikka teretama ja ajan kaks sõna juttu. Aga me oleme üsnagi laiali kõik. Päris minu läheduses liiga palju eestlasi ei ole. Minuga n-ö samas maakonnas on kaks eestlast – Kirill Koršunov ja Gregor Kuuba. Nendega teengi veidi rohkem juttu. Kaspar Kitsinguga olen ka rohkem suhelnud, kuna tema vastu sattusin sel aastal mitu korda mängima.
Kas Sinu eesmärk on tulevikus võtta jalge alla profikorvpalluri tee?
Mingil määral olen selle peale mõelnud ja oleks tore, kui saaks professionaalse korvpallurina leiba teenida, kuna mulle see mäng väga meeldib. Selleks üritangi igapäevaselt treenida ja teen individuaalset tööd. Üritan järjest rohkem professionaalina käituda, aga praegusel hetkel on raske kindlalt öelda, et tulevikus nii lähebki. Muidugi on tahtmine olemas, aga eks aeg näitab, kuhu ma täpselt välja jõuan.
