Kogenud korvpallitreener: kui tahate oma lapse peale karjuda, hakake treeneriks!

Maik-Kalev Kotsari ülikoolimeeskonna South Carolina Gamecocksi peatreener Frank Martin on küll tunnustatud korvpallitreener, kuid oma poegade puhul ta teise treeneri asjadesse ei sekku. Tema arvates on lapsevanemate liigne agarus ning soov tribüünil treenerit mängida kahjulik kõigile protsessis osalejatele. Sama teema on kindlasti aktuaalne ka Eesti noorte korvpallis.

“Kui minu võistkond mängib, siis olen ma ilmselt üks närvilisemaid treenereid, keda väljaku ääres olete näinud. Kui minu lapsed mängivad, siis ma olen tribüünil täiesti vait. Ma ei ürita oma lapsi tribüünilt juhendada, kuigi kogu austuse juures teiste lapsevanemate vastu, ma ilmselt tean korvpallist palju rohkem kui nemad,” sõnas Martin ühes Facebookis ringlevas videos.

Martin astus välja ka kohtunike kaitseks, keda tema arvates laste mängudes täiesti teenimatult pidevalt verbaalselt rünnatakse.

“Kaks vilemeest teenindavad pühapäeva hommikul 4. klassi mängu. Mis te arvate, palju nad selle eest teenivad? 20 dollarit mäng? Ma kunagi vilistasin neid mänge ja sain olenevalt vanuseklassist 12-17 dollarit. Seega, pühapäeval, selle asemel, et kirikus olla, vilistavad nad mänge, et teenida veidi raha. Kas te tõesti arvate, et neid huvitab, kumb 4. klassi tiim võidab? Kas te tõesti usute, et nad päev varem istuvad kodus ja mõtlevad, et sellele ühele 10-aastasele poisile tahaks küll kõigi ees piinlikkust valmistada?”

Martin tõi parima näite enda elust, kui ta oma poiste treeneri tegutsemist ei kommenteeri ning käsib lastel korvpalliküsimustega pöörduda üksnes treeneri jutule.

“Sa ei saa aru, miks sa piisavalt hästi ei mängi? Mine küsi oma treenerilt! Mina pole sinu treener, ma olen su isa. Kui keegi sinuga halvasti käitub, siis ma olen olemas. Kui sa ebaõnnestud, hästi, ma aitan sul taas üles tõusta. Aga ära tule minuga treeneri teemadel rääkima. Ma teen seda tööd ning ei hakka kritiseerima inimest, kes teid üritab aidata,” on Martinil oma poegadele kindel sõnum.

“Mis te arvate, kas need 4. klassi treenerid teenivad üldse raha? Need inimesed loobuvad pühapäeval oma isiklikust vabast ajast, tasuta, et aidata teiste inimeste lapsi. Kuid tribüünidel olevad täiskasvanud karjuvad roppusi nende samade treenerite ja kohtunike suunas? Ja siis me imestame, miks lapsed on segaduses ja ei oska kuulata. Kuidas sa suudad 10-aastasena kuulata, kui sul ühel pool on treeneri hääl ja teisel pool vanema hääl tribüünilt? Elu õpetab sellises olukorras lihtsalt hääli välja lülitama,” pani Martin lapsevanematele südamele.

“Kui lapsevanem tahab oma võsukese korvpallimängudel kätega vehkida ja karjuda, siis mingu võistkonna treeneriks. Hakaku treeninguid läbi viima ja juhendama. Ilmugu igal õhtul pärast tööd kohale ja viigu läbi 1,5-tunnine treening. Ja siis istugu mängul pingil ja karjugu nii palju kui vaja,” lõpetas teenekas korvpallitreener.

polar.com

Jaga postitust

Üks kommentaar - Lisa kommentaar

  1. See on suurepärane väljaütlemine. Noortekorvpalli vaadates ongi kõige hullem see mida ja kuidas lapsevanemad saalis teevad/karjuvad. samas on ka kohti kus muidu ei saagi. Kui ikka lauakohtunikeks pandud koolipoisid nmängu ajal telefonis istuvad ja panevad punkte kuidas ja kellele jumal juhatab, siis tuleb häält teha. Ja kahjuks on paljudes kohtades ka koolinoortest kohtunikud sellised, et kui mäng ühe korvi all käib viskab teine kohtunik samal ajal teise korvi all peale.Süna otseses mõttes. ja kui turniiri läbiviimise eest vastutav isik või isikud sellist käitumist ja olekut tolereerivad on raske vait olla küll. Aga üldiselt kui sa just ei ole Frank martin, siis teab su lapse meeskonna treener korvpallist tuhat korda enam kui sina ja seega ära õpeta oma last mängu ajal.ma ise olen üsna emotsionaalne inimene aga mida rohkem ma mängudel käin seda rohkem suudan ma vait olla. sama sooviksin ka teistelt lapsevanematelt. ergutamine on tore aga 10 aastatse mängus vastasmeeskonna vabakate ajal vilistamine lõugamine jm taoline on natuke krt üle võlli.

    Vasta

Lisa kommentaar