Maik-Kalev Kotsari ülikoolimeeskonna South Carolina Gamecocksi peatreener Frank Martin on küll tunnustatud korvpallitreener, kuid oma poegade puhul ta teise treeneri asjadesse ei sekku. Tema arvates on lapsevanemate liigne agarus ning soov tribüünil treenerit mängida kahjulik kõigile protsessis osalejatele. Sama teema on kindlasti aktuaalne ka Eesti noorte korvpallis.
“Kui minu võistkond mängib, siis olen ma ilmselt üks närvilisemaid treenereid, keda väljaku ääres olete näinud. Kui minu lapsed mängivad, siis ma olen tribüünil täiesti vait. Ma ei ürita oma lapsi tribüünilt juhendada, kuigi kogu austuse juures teiste lapsevanemate vastu, ma ilmselt tean korvpallist palju rohkem kui nemad,” sõnas Martin ühes Facebookis ringlevas videos.
Martin astus välja ka kohtunike kaitseks, keda tema arvates laste mängudes täiesti teenimatult pidevalt verbaalselt rünnatakse.
See on suurepärane väljaütlemine. Noortekorvpalli vaadates ongi kõige hullem see mida ja kuidas lapsevanemad saalis teevad/karjuvad. samas on ka kohti kus muidu ei saagi. Kui ikka lauakohtunikeks pandud koolipoisid nmängu ajal telefonis istuvad ja panevad punkte kuidas ja kellele jumal juhatab, siis tuleb häält teha. Ja kahjuks on paljudes kohtades ka koolinoortest kohtunikud sellised, et kui mäng ühe korvi all käib viskab teine kohtunik samal ajal teise korvi all peale.Süna otseses mõttes. ja kui turniiri läbiviimise eest vastutav isik või isikud sellist käitumist ja olekut tolereerivad on raske vait olla küll. Aga üldiselt kui sa just ei ole Frank martin, siis teab su lapse meeskonna treener korvpallist tuhat korda enam kui sina ja seega ära õpeta oma last mängu ajal.ma ise olen üsna emotsionaalne inimene aga mida rohkem ma mängudel käin seda rohkem suudan ma vait olla. sama sooviksin ka teistelt lapsevanematelt. ergutamine on tore aga 10 aastatse mängus vastasmeeskonna vabakate ajal vilistamine lõugamine jm taoline on natuke krt üle võlli.