Tänavust Saku II liiga finaalturniiri ehk final fouri kodukandis mängida saanud KK Hito/BC Karjamaa lõpetas hooaja hõbemedalitega, jäädes esikohamängus selgelt 87:112 alla Kadrina Karudele. Finaali järel jagas Korvpall24.ee portaalile muljeid KK Hito mängija Margo Tali.
Suurt pettumust oma meeskonna parimana 25 punkti visanud Tali kaotuse järel ei tundnud: “Me võtsime ilusti maksimumi ära ja finaalturniir oli Jõhvis kodupubliku ees. Järgmise aasta esiliiga koht on meil samuti olemas.”
“Olgem ausad, Kadrina on ikka päris hea sats. Selline esiliiga keskmik oleksid nad see aasta kindlasti olnud,” tunnustas hitolaste mängija vastaste kvaliteeti.
Kadrina Karude võidu peaarhitekt oli ameeriklasest tagamängija Gregory Foster, kes viskas finaalis üleplatsimehena 36 punkti. Tali võõrleegionäride kaasamises teise liiga tasemel probleemi ei näinud: “Igaühe enda asi. Ma olen Raivo Tribuntsoviga (Kadrina Karude mänedžer – toim.) rääkinud ja tean, et nende ambitsioon on minna esiliigasse võidu peale mängima, mitte nalja tegema. Kui võimalusi ja tahtmist on, siis jumala eest. Tõmbabki alumistele liigadele rohkem tähelepanu.”
Esiliiga ambitsioon on olemas ka Hito meeskonnal. “Me peame natuke maha istuma ja tulud-kulud üle vaatama. Lisaks vaatame võib-olla juurde mõned mehed, kes pärit meie klubi süsteemist, aga mängivad mujal esiliigat. Aga ma usun, et pigem jah kui ei,” rääkis Tali.
Poolfinaalis alistas Hito Peep Pahvi juhendatava Keila Korvpallikooli tulemusega 80:65. “Me olime selleks mänguks paremini valmis. Täna (laupäeval – toim.) oli juba veidi teistsugune meeleolu, kuna esiliiga koht oli juba olemas. Mitte, et me kaotama oleksime läinud,” ütles mängija.
Küsimusele, mis noore ja füüsilise Keila meeskonna vastu võidu tõi, vastas Tali: “Ma arvan, et kogemused. Meil on neid rohkem. Teiseks poolajaks tegime väikesed korrektiivid. Kaks kutti panid neil esimene poolaeg kõvasti, (Kevin) Sepik pani vist 19 ja (Andre) Reinart 11 ning teisel poolajal pani Sepik kaheksa juurde ja Reinart jäi üldse nulli peale. Nende pealt tõmbasime ära ja ise tegime kiired korvid. Nad hakkasid kohe kiirustama, kui viie-kuue punktiga taha jäid.”
Motivatsiooni leidmisega kogenud Hito meeskond vaeva ei näe: “Mängime selleks, et ennast veel natuke liigutada. Sest olgem ausad, ega me reaalselt enam trenni ei tee. Enamiku ajast käimegi lihtsalt mängimas. See vana punt, kes meil on, mõned nooremad juures, käime koos ja oma lõbuks veel teeme. Kuna meil on klubis püramiidsüsteem ja esindus igas vanuseklassis, siis mingisugune väljund peab ka meestevõistkonnale olema. Tuleb käia ja teha!”
