Venemaa tippklubi Krasnodari Lokomotiiv-Kuban saabus nädala keskel Tallinna, et pidada VTB Ühisliigas põhiturniiri eelviimase vooru kohtumine Kalev/Cramoga. Kui meeskonna enda jaoks polnud matš teab mis oluline, sest neljas koht oli juba varasemalt kindlustatud, siis üks Krasnodari treeneritest tundis end eilse mängu tõttu väga eriliselt.
Krasnodari abitreenerina tegutseb nimelt 31-aastane Eduard Raud, kes, nagu nimigi reedab, omab Eesti juuri. Korvpall24.ee võttis härjal sarvist ja uuris, mis mehega on tegu. Peamiselt vastasmeeskondade skautimisega tegelev kahemeetrine Raud rääkis Eestist suure austusega ning lubas, et see ei jää kindlasti viimaseks korraks, kui ta Maarjamaale tuleb.
Eduard, ole hea, ütle, mis Sind Eestiga seob?
Mu isapoolsed esivanemad kolisid Eestist Venemaale juba 1913. aastal. Nad elasid Krasnojarski krais ühes tuhande elanikuga eesti külas. Mu isa sündis seal ja ei rääkinud kuni viienda eluaastani üldse vene keelt. Minulegi pandi nimeks Eduard isapoolse onu järgi, keda hüüti lühidalt Eeduks. Meie perekonnas oli muide suur arutelu selle üle, kas mulle panna eesti nimi. Tänu isale lõpuks ikkagi pandi. Tean nii seda, mida tähendab raud eesti keeles, kui ka näiteks seda, et teil on kuulus kirjanik Eno Raud. Mul on tõesti väga hea meel esmakordselt Eestis olla. Kahju vaid, et oleme oma eestlastest sugulastega sideme kaotanud.
Kui palju sa ise end eestlasena tunned?
Tead, minu isa, kes on tänaseks meie seast lahkunud, ei jõudnud kunagi Eestisse. Mul on nüüd hea meel tema unistus täita. Tunnen end vägagi eestlasena, sest Eesti on mu teine kodumaa. Plaanin peagi oma naise ja lapse Eestisse tulla, et neile oma isapoolseid juuri tutvustada.
Kus sa ise täna elad?
Tänu tööle elan praegu Krasnodaris, aga üles kasvasin ma kaugel Ida-Venemaal.
Kui palju sa Eesti korvpalli kohta tead?
Mõistagi tean ma Martin Müürseppa, teie üht paremat mängijat. Eelmisel suvel käis ta näiteks Venemaa korvpallikoondisel külas. Kohalikus superliigas töötades kohtusin Sten Sokuga. Ja mõistagi on teil Kalev… Kalev on tegemas suurepärast hooaega. Olete leidnud endale Donaldas Kairyse näol imelise treeneri, kellel on head abilised. Õnnitlen teid südamest play-off’i pääsemise puhul! See on suur saavutus. Ma arvan, et sellel võistkonnal, kellega te play-off’is vastamisi lähete, ei saa kindlasti kerge olema. Kalevi tänavust meeskonda on olnud tõesti huvitav jälgida ja skautida.
Mis on olnud Kalevi edu võti sinu hinnangul?
Ma arvan, et esiteks tulebki kiita peatreenerit ja tema abilisi. Kairys ja Russell Bergman moodustavad hea duo. Kui ma saaksin valida, läheks minu hääl aasta parima treeneri hääletusel kindlasti just Kairysele, sest ta on teinud läbi hooaja head tööd. Ta on suutnud teha meeskonnast perekonna. Väga tähtis on ka meeskonnasisene keemia – et kõik võitlevad väljakul.
Kas sinu kui treeneri jaoks on tegu esimese aastaga sedavõrd kõrgel tasemel?
Jah, varasematel aastatel töötasin ma Venemaa superliigas ja võitsin seal igat värvi medaleid. Treeneritööga tegin ma algust juba väga varakult ning alates 20. eluaastast keskendusin ainult sellele. Aga mul on tõesti hea meel, et olen nüüdseks Krasnodari-suguse meeskonna juurde jõudnud. Saan tänu sellele näha tippkorvpalli ja mängida muuhulgas selliste meeskondade vastu nagu Kalev. Armastan korvpalli täielikult ning olen väga õnnelik oma töö üle.
