fbpx
Close

Miks loobutakse mängimisest noortekoondises ning kas suvel tehakse piisvalt trenni?

-Eesti noortekoondise korvpallur | Foto: Siim Semiskar

-Eesti noortekoondise korvpallur | Foto: Siim Semiskar

Korvpall24.ee portaali septembris alustava taskuhäälingu proovisalvestamisel läksid teemad nii huvitavaks, et otsustasime saate ka kuulajateni tuua. Kui ühe teemana sai ette võetud meie esiklubi BC Kalev/Cramo hetkeolukord, siis suure osa ajast pühendasime meie noortekorvpallile. Üritasime eksperdi rollis olnud Marko Parkonenilt teada saada, miks kohati meie parimad noormängijad loobuvad suvel noortekoondiste esindamisest ning kui palju Eesti korvpallurid teevad suvel teadlikku tööd.

Noormängijate koondisest loobumise küsimus oli aktuaalne alles hiljuti, kui meie U20 esindus käis B-divisjoni EM-il ilma kolme põhitegija Henri Drelli, Sander Raieste ja Kaspar Treierita. Parkonen arvas, et üheks oluliseks aspektiks võib olla see, et meie parimad tegijad kutsutakse koondisesse ka aasta nooremana ning seetõttu ollakse järjepanu kõikidel suvedel hõivatud.

“Me võtame liiga vara noormängijaid koondisesse ja neil tekib teatav tüdimus. Võib juhtuda nii, et mängija on 18-aastane ning ta on teinud kaasa (järjest) neli koondisesuve. Ilmselgelt selles eas tulevad veel need otsused ka, et ma tahaks puhata ja ei viitsi trenni teha, sest tahan sõpradega koos olla. Sealt algavad probleemid, miks mängijad ei tule koondistesse,” analüüsis kogenud noortetreener.

Igal suvel koondisekarusellis kaasalöömine tähendab ka seda, et noormängijad ei saa suvel teha individuaalset tööd, et oma oskusi parandada. Parkoneni arvates on see juba järgmine suur teema: “Kui palju meil Eestis on neid mängijaid, kes endaga (teadlikult) tegelevad suvel? Mõni üksik.”

Tema sõnul pole ka Eesti profimängijate hulgas sellist kultuuri väga tekkinud, et palgata suvel endale eratreener ning tema näpunäidete järgi oma nõrkustega tegeleda. Ta tõi aastatetagusest ajast näite, kuidas meie esikorvpallur Siim-Sander Vene tegi tänu Leedust kaasa saadud mõttemallile suvel koos enda taskust kinni makstud eratreeneriga tööd.

“Kui noormängija jõuab lõpuks n-ö profiks, aga ta pole 24-aastasena seni elu jooksul veel suvel sellist trenni teinud, siis ega ta oma käitumist ei muuda. Ja keegi ei ütle, et peaks päevas kuus tundi treenima nagu mõned ameeriklased. 1.15-1.30 päevas on väga okei ja võid võtta laupäeva-pühapäeva vabaks. Aga kogu aeg peaks tegelema,” selgitas Parkonen oma nägemust.

Kuula teemakohast arutelu taskuhäälingusaatest alates 30.00 pealt.

Korvpall24.ee podcasti proovisaade jõudis kuulajateni koostöös Optibeti ja Manta Majaga.

2 Comments

  1. Juba mitu suve teevad siin mõned meie parimad noorkorvpallurid suvel eratreeneriga individuaalset trenni. Ja ka sellel suvel toimub samasugune töö. Nii et selline kultuur on juba vaikselt tekkimas.

  2. Imelikud küsimused ja arutelud, miks korvpallurid ei tee suvel trenni eratreeneritega, nagu Ameerikas seda tehakse. Vastus sellele on väga lihtne. Meie korvpallurid peavad kevadest sügiseni tööl käima, et ära elada. Korvpallurid saavad palka ju oktoobrist mai kuuni. Aga edasi, millest elada? Palk on selline, et sellest ei pane hooaja jooksul sentigi kõrvale, et kevadest sügiseni ära elada. Kui töötad, millal sa veel era trenni teed? Ja millise raha eest? Kõigepealt tuleks sportlaste rahastamise küsimused ära lahendada, alles siis nendelt midagi nõuda.

Comments are closed.

2 Comments
scroll to top