Eesti korvpallikoondis rassib sel suvel taas Nord Cramo spordihoones püsti pandud n-ö korvpallikodus. Peatreener Jukka Toijala on koondanud suure hulga mängumehi, et väljakul pidev intensiivne töö käiks ka olukorras, kus kümmekond koondislast on esialgu traumadest taastumise tõttu ja teistel põhjustel treeninud individuaalsete plaanide järgi.
Juuli alguses meediale avatuks kuulutatud treeningul oli täiskontaktsetel harjutustel ühe kogenumana higistamas viimati Rumeenia kõrgliigas pallinud ja varasemalt mitu aastat Kreeka esiliigas veetnud mängujuht Rait-Riivo Laane. 28-aastane tagamees rääkis Korvpall24.ee portaalile, mis tunnetega ta taas suvel koondiseõhustikus trenni teeb ning milliste mõtetega valmistutakse Eesti – Islandi maavõistlusmänguks.
Treeningul väljakul näis, et oled praeguse koosseisu üks kogenumaid mehi ja aitad mängujuhi positsioonilt nooremaid ohjes hoida. On see nii?
Eks ma proovin ikka aidata nii palju, kui saan. Natuke läheb saalis harjumiseks aega ka.
Kuidas sellise suvekuumaga saalis treenida on?
Ega siin nii palav ka pole, saab hakkama. Algus on alati raskem, proovime toime tulla. Noored on saalis juba pikemalt olnud ja neil harjumus sees.
Kas töö käib siin pikema perspektiivi nimel või on Islandi maavõistlusmäng ka ikka fookuses?
Kõik mängud, mis tulevad, on olulised. Teame, et valikaknad on päris lühikesed. Kõik see aeg, mis meil on, tuleb ilusti ära kasutada ja seepärast on Islandi mäng samuti väga oluline. Kui on tavahooaeg käsil, siis on sul aega mängida enne hooaega kontrollmänge. Kui tuled koondisega kokku, siis valikaknas väga aega pole. Seepärast on kõik, mida suvel teeme, väga oluline. Võtame Islandi mängu täie tõsidusega.
Päris pikk vahe on sees, kui viimati sai koondis kodupubliku ees mängida. Kas publiku saalitulek annab mängijale kõvasti juurde?
Seda ei mäleta jah, millal siin viimati publiku ees olime. See on väga oluline ja kõik teame, kuidas on Saku Suurhallis publiku ees mängida. Emotsioon on teine ja teadagi, et mängijad ammutavad sealt energiat.
Kuidas siin noorte meestega väljakul ringi joostes tunnetad, kas tasub tulla Islandi mängu vaatama ka siis, kui mitmed vanemad koondislased sellest “taastujate grupist” lõpuks kaasa teha ei saagi?
Kindlasti tasub tulla. Meil on noored ja vihased mehed, kellel on siht silme ees. Selle peale pole mõtet mõeldagi, kas keegi tuleb juurde või mitte. Need, kes on olemas, on tublid ja näidanud treeningul, et saavad ilusti hakkama.
Oled pikalt olnud see mees, kes vahepeal koondises sees ja vahepeal väljas. Tundub, et koondisemängijate ring on veel oluliselt suuremaks läinud, kas see on hea märk?
Konkurents viib alati edasi. See ongi spordis väga oluline. Kui oled kuskil üksinda, siis mingil momendil tekib sul mugavustsoon. Aga kui sul on konkurendid ja peab oma koha pärast kogu aeg võitlema, siis kindlasti tuleb see kasuks.
