fbpx
Close

Rakvere Tarva kõrgeima põrkega mängija Tormi Niits: Saagelt olen õppinud, kuidas mitte põdeda

Avatar
-Tormi Niits | Foto: Siim Semiskar

Rakvere Tarva ridades mängib tähtsat rolli 21-aastane saarlane Tormi Niits. Käimasoleval hooajal on ta väljakul viibinud keskmiselt 29 ja pool minutit, mille jooksul visanud 9,2 punkti ja võtnud 6,2 lauapalli. Viimase näitaja poolest on ta ka Lääne-Virumaa meeskonna parim. Korvpall24.ee käis Kalevi Spordihallis vaatamas BC Kalev/Cramo ja Rakvere Tarva vahelist kohtumist ja ajas palluriga pärast lõpuvilet veidi korvpallijuttu

Kuidas Sa korvpalli juurde jõudsid?

Ma olin alguses suur jalgpallihuviline ja sealt edasi hakkasin kergejõustikuga tegelema. Tegin seda Eestis päris heal tasemel ja õnnestus paar medalitki Eesti meistrivõistlustelt võtta.

Mis alaga Sa täpsemalt tegelesid?

Tegin põhimõtteliselt kõike. Mitmevõistlust tegin ja olen palju võistelnud näiteks Hans-Christian Hausenbergi vastu. Siis tuli Orissaarde Tartu Rocki haru korvpallitrenne andma ja mõtlesin, et proovin korvpalli ka. Hakkas meeldima ja siin ma nüüd olen.

Tarvas on Sul põrge vist kõige parem tänu sellele kergejõustiku taustale?

Võib olla küll jah. Ei, kindlasti on!

Su positsiooniks on märgitud “kolm”, aga Tarvas mängid vist pigem “number nelja” peal.

Siin olen “nelja” peal, sest meil pole pikki. Nüüd õnneks tuli üks pikk kutt Valgast juurde, aga ikkagi pigem olen “nelja” peal. Vahepeal tahaks isegi “kolme” peal mängida, aga praegu on klubis selline olukord, et ei saa ja tuleb sellega leppida.

Mängisid enne Pärnu Sadama rivistuses. Seal Sa ilmselt oleks soovinud rohkem mänguminuteid saada?

Seal oli mul ees Mihkel Kirves, kes on minuga üsna sarnane mängija – füüsiline, läheb lauda ja teeb palju musta tööd. Ta mängis hästi ja võttis mänguaja ära. Olin seal alguses ka päris palju vigane. Mul on mõlemal jalal olnud täpselt sama luu katki. Kuuajase vahega läksid mõlemal jalal. Aasta aega olin rivist väljas ja eks see pani paraja põntsu. Enesekindlus kadus ära ja nii see läks.

Praeguseks oled vigastusest 100% taastunud ja isegi ei mõtle selle peale enam?

See oli juba kolm aastat tagasi, nii et keha on täielikult taastunud ja mentaalselt olen ka sellest üle saanud.

Kas need vigastused juhtusid korvpalliväljakul?

Esimene luu läks trennis, kui Joonas Järveläinen astus jala peale. Teine läks trepist astudes katki. Ülekoormusest tingitud murd ja polnudki midagi teha. See murd on sellises lollis kohas, et ühele jalale tehti operatsioon ja teine sai õnneks ise korda, aga tegemist on jalas nii liikuva kohaga, et see ei paranenud hästi ise ära ja 4-5 korda murdus see uuesti mõlemal jalal. Oli hästi paha aeg. Kaotasin enesekindluse, mentaalselt olin täiesti null, aga nüüd olen tagasi.

Sellest aastast Tarvasse tulek oli vist ainuõige otsus?

Olen ise väga rahul. Siin on antud mulle võimalus ja olen enda arust selle ka ära kasutanud. Ma ei kahetse üldse.

Tarva mängustiil ja treener vist soosivad ka väga noorte mängu?

No näiteks see mees siin (viipab käega telefoniga rääkiva Kristo Saage suunas – toim.), paneb peale ja tal on täiesti savi. Meil on ta A ja O. Vahepeal sõimame teineteist, vahepeal kiidame. Tema käest on päris palju õppida, kuidas eksimusi mitte põdema jääda. Sealt olen saanud mõtteid, kuidas panna peale ja mitte põdeda.

Kristo Saage ütles intervjuus Korvpall24.ee-le, et Haller ja Niits üritavad pealt kogu aeg panna, aga ei ulatu eriti. Kuidas sellega lood on?

No ta viitsib ja tahab puid alla panna. See on Saage, ta suu ei peatu. Arvan, et ta räägib magades ka. Saage on parandamatu (muigab – toim.).

Räägime liigadest ka veidi. Mis eesmärgid on klubil selleks kevadeks?

Meil tulevad nüüd päris rasked mängud. Viis mängu on jäänud, üks neist Ventspilsiga. See on raske. Kuigi võitsime neid, siis see läks utoopia valdkonda. Ülejäänud neli on Tartu (täna – toim.) , Tallinna Kalev, Jurmala ja Rapla. Nemad on vaja kindlalt ära võtta. Need meeskonnad on kõik turniiritabelis meie läheduses. Eesmärk on Eesti-Läti liigas jääda põhiturniiril viiendaks, kuigi see on raske. Sellega saaksime Eesti meistrivõistlustel teise koha ja pääseksime otse poolfinaali. Need on meie eesmärgid praegu. Miks väiksemaid eesmärke seada, kui finaalikoht ja medalid. Ma usun, et meie, Pärnu ja Rapla mängimegi Eesti liigas hõbeda ja pronksi peale. Läheb usutavasti päris tuliseks.

Mis Su enda lähemad-kaugemad eesmärgid korvpallis on?

Mis ma siin ikka valetama hakkan – vaatasin hiljutisi koondisemänge ja lahe oli. Üks eesmärk on kindlasti koondisesse jõuda. Kuigi olen hetkel sellest kaugel, siis töö käib. Ja eks kaugemaks eesmärgiks on kuhugi välismaale mängima saada. Proovida ka see asi ära ja pingutada nii palju kui võimalik. Olen peas endale eesmärgid valmis seadnud ning selle nimel ma pingutan ja ärkan igal hommikul. Pole põhjust väikselt unistada

Lugesin sellest Saage intervjuust, et elate Halleriga koos. See tuleb igapäevasele pingutamisele kindlasti kasuks, koos on lihtsam.

Jah, Hallerilt olen ma ka palju õppinud. Tema on tegelenud selle mentaalse poolega, millest Eesti korvpallis üldse nii vähe räägitakse. Võiks kindlasti rohkem. Kuidas endasse uskuda ja mitte liialt põdeda eksimuste pärast. Võtame näiteks Kobe Bryanti.

Kas Kobe Bryant oli Sulle kõva eeskuju?

Oli. Ma vaatasin igal nädalal üks-kaks videot tema mindsetist (mõtteviis – toim.). See oli uskumatu. Läks väljakule ja tahtis kõigile tõestada, et ta on parim ja muidugi see, kuidas ta trenni tegi… Temaga juhtunu on ikka äärmiselt kurb.

scroll to top
Inline
Inline