fbpx
Close

Uus-Meremaa klubis katsetel käinud mängumees on tagasi Viimsis, et püüda esiliiga kulda

-Mihkel Allorg Uus-Meremaal trennis | Foto: Erakogu

-Mihkel Allorg Uus-Meremaal trennis | Foto: Erakogu

KK Viimsi/Noto on viimased hooajad olnud tõsine kandidaat esiliiga kullale, et sealt edasi meistriliigasse minna. Seni pole see õnnestunud, kuid meeskonda on saadud tuttavat täiendust Uus-Meremaalt. Nimelt märtsi algul saareriiki läinud Mihkel Allorg (198 cm ja 115 kg) on koduklubis tagasi ja näljane kulla järele. Eelmisel hooajal jäi mehe saagiks keskmiselt 28,7 minutiga 14,5 punkti, 8,1 lauapalli, 3,1 korvisöötu ja 1,2 vaheltlõiget mängus.

Korvpall24.ee sai Mihkel Allorgi kätte enne esiliiga klubi trenni. Töökas mängumees on alati varem kohal, kui enamus meeskonnakaaslasi. Reisimees rääkis oma ootamatust minekust enne eelmise hooaja lõppu Uus-Meremaale, mida seal koges ning mis mõtteid tekitab meistriliiga.

Uus-Meremaale minekust: “Kümnes esiliiga hooaeg oli käsil ja olin varemgi mõelnud, et võiks mujal maailmas natukene ringi vaadata. Valisin Uus-Meremaa, kuna sealt on hea lihtne Aasiasse minna, võib-olla veel USA-s käia ning sinna ma läksin. Ingliskeelne riik ja IT sektor on tugev, ainult ajastus oli kõige halvem, mis olla sai (koroona).” Allorg rääkis oma informaatika tausta natukene rohkem lahti ja sõnas, et tegeleb igapäevaselt IT-ga ning on tarkvara arendaja ja tiimi tehniline juht.

-Mihkel Allorg katsetel | Foto: Erakogu

Küsisime, et kas mineku põhjus oli kõrgepalgaline IT töökoht või Uus-Meremaa korvpalliliiga ja mees vastas: “Minnes ei olnud fookuses tegelikult ei IT ega korvpall, vaid pigem soov maailma näha ja et tulevikus oleks hea lastele rääkida välismaalkäigu kogemusi. Kui olin nädal aega olnud pealinnas Wellingtonis, siis hakkasin guugeldama spordivõistluste kohta ning tuli välja, et järgmisel päeval on korvpallimeeskonna katsed. Pikalt mõtlema ei pidanud, ajasin ketsid välja ja läksin kohale. Teadsin ainult aadressi ning toimumise aega. Kohale tuli 20 pallurit, kes siis treenisid seal viie treeneri käe all.”

Mulle helistati juba samal õhtul ning kutsuti meeskonna ametlikku trenni

Meeskonnaks osutus Wellington Saints, kes oli kohaliku liiga eelmisel hooajal ühegi kaotuseta ära võitnud: “Päris muljetavaldav tulemus. See tekitas sellise ärevuse sisse, et tuleb trennis enda parim mäng välja tuua. Minu eelis oli vahest see, et keegi mind seal ei tundnud ja ma pole selline standartne suure kerega pikk. Trenn oli väga rasked kaks tundi – ilmselt üritati kõikide mängijate piire testida, et palju keegi pingutada ja kaasa mõelda jõuab.”

Allorgi sõnul võeti trenni lõpus kõikide kontaktid ja lubati järgmisel päeval teada anda, kellega jätkatakse: “Mulle helistati juba samal õhtul ning kutsuti ülejärgmiseks õhtuks meeskonna ametlikku trenni, kus juba päris satsi mängijad ka kohal olid. Ilmselt paistsin katsetel sellega silma, et mul on küllaltki pehme viskekäsi ning enamus olid minust nooremad ja ma rahustasin oma kogemustega seda mängu ning juhendasin neid.”

Uus-Meremaa koondislasi oli seal küll, kellega trennis möllata sain

Allorg rääkis, et seal on tegemist poolprofessionaalse liigaga, kus võistkondades mängib 6-7 professionaali ning ülejäänud tegelevad korvpalliga töö kõrvalt või on päris noorpallurid. “Enne koroonat jõudsime ligi 10 trenni koos teha,” sõnas Allorg. Satsis oleks meie mehe sõnul pidanud olema lisaks kohalikele mitmed austraallased, aga neil oli selleks ajaks koroona juba hullus seisus ning nad ei jõudnud trennidesse kohale tullagi. “Seega teisi leegionäre ma ei näinudki, aga Uus-Meremaa koondislasi oli seal küll, kellega trennis möllata sain,” lisas pallur.

“Vahemaad on seal aga hoopis teised, mis meil siin. Wellington on õnneks küll riigi keskel, aga kaugemate tiimide juurde oleks ikkagi pidanud sõitma 1000 km. Töö kõrvalt oleks seda kindlasti raske teha olnud, aga nii kaugele ma ei jõudnudki. Küll ma kuidagi midagi oleks välja mõelnud,” oli Allorg kindel.

Mees rääkis, et päris ettevalmistamata ta Uus-Meremaale siiski õnne otsima ei läinud: “Olin enne värbajatega suhelnud ja sain kinnitust, et minule sobivaid töökohti on. See pidavat seal populaarne olema, et üle maailma kirjutatakse tööasjus, kuid 90% neist ei tule kohale. See on ikkagi liiga suur risk kaugelt midagi kokku leppida, aga CV põhjal huvi minu vastu oli ning öeldi, et ma kohale tuleks.”

-Jõesaar sai maailmakuulsaks | Foto: Erakogu

“Eks see natukene hirmutav oli ka, et turismiviisaga vaja sõita 17 000 km kuhugi poole. Kohale jõudes ja töökohta otsides pani koroona kõik uksed lukku. Üks firma jäi ainult töötajaid otsima, kõik teised sulgusid. Jäin neile sõelale ning sain töölepingu. Nädal aega enne tööle asumist otsustasin aga Eestisse naasta,” tõdes Allorg, kes saareriigis päevagi tööd teha ei saanud.

“Kui nüüd tagasi vaadata lühikesele Uus-Meremaa ajale, siis sellest korvpallist ongi kõige rohkem kahju. See tekitas ikkagi paraja elevuse. Tööd mul seal polnud, seega päeval vaatasin linna peal ringi ja puhkasin ning õhtul sain korraliku treeningu. Nende liiga oleks alanud aprilli teisel nädalal ja enne seda oleks veel kogu liigaga kontrollturniir olnud. Selleni ma ka ei jõudnud. Kusagil 26. märtsil hakkas kogu riik lukku minema ja korvpallimängimine lõpetati ära. Eestisse sain tagasi sõita 19. aprillil. Liiga hooaeg on iseenesest lühike, oleks augustis läbi olnud,” rääkis Allorg oma põgusast visiidist Uus-Meremaale.

Vin Dieseli häält oli kogu aeg kuulda

Uue hooaja tegemistest: “Olen sel hooajal Viimsis nagu viis kopikat. Jätkame nende plaanidega, mis eelmiseks hooajaks sai tehtud ehk lõpetada kõrge koha peal ja üks kord see kuld ka Viimsisse ära tuua. Ma ei tea, kas mul oleks ka huvi meistriliigas jätkata. Elu on küllaltki paigas tegelikult ja korvpalli teen pigem ägeda hobina. Oleks ainult Eesti sisene liiga, siis mõtleks tõsisemalt. Kuna meil on liiga koos Lätiga, siis ajakulu korvpallile läheks päris suureks.”

Viimsi klubist lahkus Paide Viking Window ridadesse meeskonna senine tagaliini liider Gaspar Bibikov: “Temast tunneme muidugi puudust. Üks asi oli see, mis ta väljakul suutis korda saata. Veelgi olulisem aga, mis ta meeskonnale trennides ja riietusruumis juurde andis – Vin Dieseli häält oli kogu aeg kuulda (naerab – toim.). Heaks sõbraks jääb ta ikkagi. Eelmisel aastal vigastustega kimpus olnud Jorgen Rikberg hullab nüüd trennis jälle kõvasti ja see võiks olla tema avanemise aasta. Panen Bibikovi puudusel panused temale, nüüd peaks nagu vanust, jõudu ja mõistust piisavalt olema.”

scroll to top