Optibet Tallinna Rahvaliigas oli eelmisel pühapäeval huvitav olukord, kus treeneripingil läksid vastamisi treener ja õpilane ehk Heino Rebane ja Märt Mäesalu. Palusime mõlemad mehed pärast matši korraga intervjuud andma, et rääkida treeneritööst üldisemalt ning võrrelda tipptasemel juhendamist ning rahvaliigas meeskondade abistamist.
Rahvaliigas A Le Coqi meeskonna treenerina tegutsev Mäesalu oli pärast 66:63 võitu Kontsertlavad.ee meeskonna vastu rahul: “Midagi lihtsat ei olnud. Vastasel oli kohal vaid viis meest ning tavaliselt on sellise tiimi vastu emotsionaalselt väga raske mängida. Tunne on selline, et vastastel vahetust pole, küll see mäng ära tuleb. Aga tihti ei tule. Tänuväärne töö vastastelt, et mäng nii põnev oli.”
“Mul treenerina oli see mäng väga lihtne. Vahetusmängijaid pole ja seetõttu mõtlema eriti ei pea,” naljatas Rebane. “Tähtis oli, et kõik viis meest terveks jäävad ja üritad mängutempo nii maha lüüa kui võimalik.”
Juba umbes 40 aastat treenerina Eesti korvpallis kaasa löönud Rebane on treeninud tervet plejaadi Eesti korvpallureid. “Mul on õpilasi olnud ikka väga palju. Kõiki lausa ei mäleta. Vahest ilmuvad kuskil välja, et ‘Tere treener!’ ja siis tuleb meelde küll, et ‘Ops, see ju minu õpilane’. Aga treeneritööd pole minu õpilastest vist väga paljud tegema hakanud, nimekaim on ilmselt Aivar Kuusmaa.”
Mängijana Audentese Ülikoolis ka Eesti meistriliigasse välja jõudnud 32-aastane Mäesalu sai vägevat tippkogemust kümmekond aastat tagasi BC Kalev/Cramo juures, kui tegutses noore mehena välistreenerite Veselin Matici ja Nenad Vucinici abimehena kolmanda treeneri ametis. Enda kunagise juhendaja Heino Rebase käekirja mäletab Mäesalu veel hästi: “Heino oli väga nõudlik. Trennid olid alati korralikud, mehi oli kohal palju ja kes veidi lõdvemalt asja võttis, sellel pikka pidu polnud.”
Aastaid KK Baltikaga Eesti meistrivõistlustelt erinevat värvi medaleid võitnud Heino Rebase sõnul on Rahvaliiga tasemel meeskonna juhendamine palju keerulisem kui meistriliiga mängijatega töötamine: “Mäng siin madalamal tasemel pole alati loogiline. Kui mängid tippliigas meistritega, siis saab ajada asju ühtemoodi, siin on lähenemine vastupidine. Aga amatööride mängud on väga huvitavad, kui on võrdsed vastased. Intriig on üleval ja ikka ajad oma asja ning tahad võita. Mäng on mäng, aga minu jaoks on madalamal tasemel treenerina keerulisem.”
Mäesalu nõustus kogenud kolleegiga: “Ma olen rahvaliigades juba kümmekond aastat pöörelnud. Raskeks teeb asja võistkonnasisene tasemevahe – mõni mees on mänginud kõrgemalt tasemel ja tal on ABC olemas, mõnel on see täiesti puudu. Kõige raskem ongi saada mängijad ühiselt hingama. Isegi, kui mingid asjad on kokku lepitud, siis pead arvestama, et need alati ei toimi. Kolm mängijat platsil võtab sisse õige kaitseformatsiooni, aga kaks ei võta, see on siin liigades reaalsus. Kõrgemal tasemel tavaliselt kõik viis meest mõistavad, mis nad tegema peavad.”
Rebane lisas selle peale veel ühe harrastuskorvpalli probleemi: “Treenerile on raske ka see, et mängule tulles sa ei tea, keda konkreetsel päeval kasutada saad. Täna on Kalle olemas, homme on Juhan, aga Kallet pole. Siis tulebki treenerina ehku peale tagataskust need kaardid välja tõmmata.”
Rebane ja Mäesalu kinnitasid aga mõlemad seda, et pallurite jaoks väljakul pole vahet, kas mängitakse Euroliigat, Eesti meistrivõistlusi või Tallinna Rahvaliigat, emotsioon platsil on samasugune. “Kirg on ikka sama ja kõik tahavad võita,” lausus Mäesalu kindlameelselt.
Küsisime intervjuu lõpetuseks mõlemalt treenerilt, mida nemad on oma Rahvaliiga võistkondadele kõige rohkem andnud.
Märt Mäesalu: ” A Le Coqil on esimese asjana natuke paranenud rünnaku pool. Varem oli see täiesti kaootiline, kuid nüüd hakkab midagi tulema. Paar kaitseformatsioon ka, mida me üritame juurutada. Enne oli kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga järjest enam hakkame tiimis ühtemoodi mõtlema.”
Heino Rebane (Kontsertlavad.ee): “Ausalt? Ilmselt suurt mitte midagi. Kui, siis natuke korvpallialast loogilist mõtlemist. Alati pole vaja neid liikumisi 1-2-3-4 ning piisab loogikast, et kui söödad ühele poole, siis lähed lõikesse või paned katte teisele poole. Liikumised, see on juba keerulisem ning selleks peab trenni tegema ja kõik peavad teadma, mis teevad. Kui viiest mehest kolm teab… tegelikult isegi kolmega kannatab veel ära, aga…”
Optibet Tallinna Rahvaliiga järgmised mängud peetakse Sõle spordikeskuses juba täna ehk 15. detsembril algusega kell 15.00.
