Korvpallipodcastis “Möödavise” käis külas BC Kalev/Cramo ääremängija Janari Jõesaar, kes väga avameelselt rääkis oma senise karjääri kõige raskemast aastast, kui tal ei õnnestunud USA-s kolledžikarjääri jätkata ning Eestis ei sujunud asjad samuti ootuspäraselt.
Jõesaar siirdus ookeani taha juba keskkooli, kui pallis kaks hooaega Kansases asuvas Sunrise Christian Academy’s. Sealt edasi viis hooajaks 2013/14 tee Ole Missi ülikooli, kus kohe alguses sai ta jalavigastuse, mis nõudis operatsiooni. “Olin neli kuud väljas ja seejärel proovisin pidevalt teistele järgi jõuda. Kahjuks läks aasta raisku ja tahtsin kindla peale minna ja siirduda väiksemasse ülikooli.”
Hooajal 2014/15 pallis Jõesaar Texas-Pan American nimelises kolledžis, kus mäng sujus väga hästi ja 31 kohtumisega sai eestlane kirja keskmised näitajad 16,9 punkti ja 6,6 lauapalli.
See jäi aga Jõesaarele viimaseks hooajaks USA-s ning peamiseks põhjuseks olid probleemid õpingutel. “Ma pole kunagi suurem õppija olnud ja proovisin rohkem korvpallile keskenduda. Meil oli palju reisimist ja Texase aastal oli raskem kui Missisippis. Ma ei suutnud pärast pikki reise ja kaotusi õpingutele keskenduda,” tunnistas Jõesaar ausalt.
Tema sõnul said talle saatuslikuks tol aastal olnud väga rasked õppeained, mis nõudsid palju lugemist. Mitu päeva järjest korvpallimängude tõttu reisides jäi ka loengutes käimata ning Jõesaar ei suutnud iseseisvalt vajalikus mahus tööd teha.
USA-st naastes plaanis Jõesaar siirduda välismaale, kuid üksteise vääritimõistmine teda esindanud agentuuriga tõmbas sellele ideele kriipsu peale. “Ma mõtlesin suveks Eestisse tulla, kuid siia mängima jääda ei soovinud. Aga minu agent läks Marc Gasoli eraagendiks. Mina seda ei teadnud ja agentuur ei olnud teadlik, et ma koolist ära tulin. Suvel ootasin, et ehk mulle leitakse midagi, aga agentuur ei tegelenud minuga. Kuigi andsin teada, et ma tulen koolist ära ja võiks alustada profikarjääri,” meenutas mängumees.
“Ma käisin siis küll Leedus korra kätt proovimas, Klaipeda Neptunases. Aga seal mulle endale ei meeldinud see asi. Eks ma tahtsin midagi rohkemat ja ei soovinud seda kohe vastu võtta. Läksin augustis Raplasse ja hakkasin seal Toomas Annuki ja Aivar Kuusmaa käe all trenni tegema. Ühtäkki tekkis päevapealt pakkumine Rootsist Jämtlandist, kus praegumängib Jaan Puidet. Tegime lepingu põhimõtteliselt ära, aga mul oli kaitseväe arstlik komisjon tulemas ja seal oli vaja ära käia. Selle taha aga kogu asi jäi, kuna rootslastel oli järelikult nii kiire ja mõtlesid ümber,” jätkas Jõesaar. Raplasse Jõesaar enam naasta ei saanud, kuna sillad olid äkk-lahkumisega mõneks ajaks põletatud. Andres Sõber korjas talendika mehe aga üles ja tõi Rakvere Tarvasse.
Jõesaar tunnistas ausalt, et see aasta oligi tema karjääri jooksul kõige keerulisem, kuna lisaks hooaja alguse tagasilöökidele ei õnnestunud tal ka Tarvas ennast pingimehe staatusest välja mängida. “Ma olen seda sõpradele palju rääkinud, et olin tol hetkel tõesti põhjas omadega. Tundsin, et olen võimeline rohkemaks. Eriti pärast sellist ülikooliaastat, kus viskasin palju punkte ja võtsin lauda. Arvasin endast kõrgelt ja tundsin ennast staarina. Eeldasin, et olen väärt rohkem kui mõni Eesti klubi. Tekkis suur stress ja mõtlesin lausa, kas ma üldse tahan mängida… Mul oli väga raske kogu see aasta. Alates Tartusse minekut hakkas enesetunne tagasi tulema, et ma saan. Sealt mul saigi tegelikult karjäär alguse,” pani Jõesaar rasked momendid aastad hiljem sõnadesse.
Kuula saadet (Jõesaare USA aastad ja naasmine kodumaale tuleb jutuks alates 20.15):
