Kui Euroopas on enamik korvpallureid sunnitud koroonaviiruse pandeemia tõttu püsima kodus ning treeningvõimalused on piiratud peamiselt metsajooksu ja lihtsama jõutreeninguga, siis üks Eesti noorkorvpallur elab USA idarannikul Pennsylvania osariigis tara ja lukkude taga paiknevas oaasis, kus saab vabalt kasutada nii korvpalli- kui jõusaali.
Scotland Campus Sportsi nimelises tiimis palliv 18-aastane ja 187 cm pikkune Johannes Kirsipuu otsustas viirusepuhangu alguses, et jääb selleks ajaks USA-sse, kuna tema sõnul poleks Eestis tal nii turvalist keskkonda olnud, rääkimata treeningvõimalustest.
“Meil on nii, et koolilinnaku väravad on lukus ja mitte keegi sisse ei saa. Ainuke luba sisse-välja käia on võistkonna treeneril, kes kes elab kampusest väljas. Kuid ka tema käib väga-väga harva. Kool meil käib tavapäraselt, kuna ükski inimene ei tule meile väljast ja seetõttu on hetkel see kõige turvalisem koht, kus olla,” selgitas Kirsipuu Korvpall24.ee portaalile.
“Õppetööga seoses veel, et õpetajatel, kes elavad kampusest väljas, pole lubatud kooli tulla. Nendega toimub kõik veebi teel. Õnneks elab enamus õpetajad siinsamas.”
Treeningtingimused on mängumehe sõnul endiselt väga head, kuigi mõnigaid ettevaatusabinõd on siiski kasutusele võetud: “Korvpallisaal on lahti, samuti ka jõusaal. Pärast vahendite kasutamist peab kõik korralikult ära puhastama. See võimalus on ainult sportlastele, päris kõik sisse ei pääse.”
Kirsipuu sõnul just nendel põhjustel ta kodumaale lennata ei soovinudki. “Meil käib siin kõva hooajaväline töö. Pigem olen siin lõksus kui Eestis, kuna saan palli saalis põrgatada ja korralikult jõusaalis keha arendada.”
Kas pere ei pabista, et USA-sse jäid? “Eks ikka veidi pabistavad, eriti ema,” muigas Kirsipuu ja lisas: “pärast treeneri sõnu, et pole vaja pabistada ja et ma olen heades kätes, võttis ema asja natuke rahulikumat. Aga selline väike muretsemine on loomulik emade värk. Igapäevaselt räägime ja arutame perega, et praegu olen enda jaoks õiges kohas. Pigem harjutan kossuasju, saan tugevamaks ja tegelen kooliga, kui panen aias kasvuhoonet püsti.”
Scotland Campuse korvpallimeeskonna jaoks lõpes hooaeg läbi hetkel, kui kohtumised olid juba kõik peetud. “Viimasel turniiril, kus me veerandfinaalis kahjuks kaotasime, jäeti viirusohu tõttu ära finaal. Meie lõpetasime USA peale hooaja ilusa 5. kohaga. Praeguseks on AAU ka ära jäetud ning kolledžitreeneritel on keelatud reisida vähemalt 15. aprillini,” selgitas Kirsipuu olukorda.
Kuna USA võitlus koroonaviirusega ei tundu olevat alanud kõige õnnestunumalt, siis küsisime Kirsipuult, millised tunded suurriigis hetkel valitsevad? “Ega ma väga meie linnakust väljas olevate asjadega kursis pole. Aga nii palju, kui kuulda on, siis ega ei suudeta inimesi väga hästi kodudes hoida,” vastas noor mängumees. “Aga viiruse uudised on igal pool teemaks, eriti sotsiaalmeediast näeb palju uudiseid. Tundub, et USA inimesed jagunevad kaheks: ühed, kes kardavad ja teised, kes mitte. Rohkem tundub olevat neid, kes kardavad, kuna poodide riiulid on kohati ikka täitsa tühjad.”
Kirsipuu suur soov on, et mai lõpuks või juuni alguseks saaks maailm tavapärases rütmis edasi liikuda, kuid ta möönab, et see sõltub esimeses järgus kõikidest inimestest endist ja kui palju ollakse olukorra paranemise nimel nõus tegema. Südames loodab ta, et ka 24. juulil Rumeenias algama pidanud U18 vanuseklassi B-divisjoni turniir saab ikka toimuma.
Lõpetuseks soovis Kirsipuu kõigile lugejatele edasi anda ka omapoolse sõnumi:
“Kallis rahvas. Kui sõbrad peaks teid välja kutsuma, siis mõelge ikka hoolikalt läbi, kas tasub oma tervisega riskida. Ei tea kunagi, kust see viirus külge võib hakata. Stay safe! Stay home! (Püsige turvaliselt! Püsige kodus! – toim.).”
