Selle nädala esmaspäeval tuli avalikuks uudis, et Eesti naiste koondise noor tagamängija Anna Gret Asi jätkab pärast keskkooliõpingute lõpetamist karjääri USA üliõpilasliigas NCAA, mainekas Arizona ülikoolis. Korvpall24.ee uuris järgmisel hooajal veel Tartu Ülikool/Kalevi särki kandvalt, kuid seejärel ookeani taha siirduvalt tagamängijalt, mitme kooli vahel valik sai tehtud ning miks kaldus kaalukauss just Arizona kasuks.
Kohalikul tasemel noorusele vaatamata juba ennast igati tõestanud 18-aastane ja 178 cm pikkune Asi mängis lõppenud hooajal Tartu Ülikool/Kalevi rivistuses naiste Baltikumi ühisliigas 13 kohtumist ning kogus neis keskmiselt 33 minutiga 22,7 punkti, 5,6 lauapalli, 5,2 resultatiivset söötu, 2,3 vaheltlõiget ning tema vastu tehti koguni 7,4 viga.
Kui palju Sulle lõpuks erinevaid pakkumisi tuli ja kui palju oli neid, mille vahel reaalselt valisid?
Kokkuvõttes oli pakkumisi umbes 15, aga ühendust võttis selle aja jooksul umbes 30 kooli. Reaalselt oli lõpuks 5 kooli, mille vahel valisin. Arizona oli mul endal suur lemmik juba paar kuud, aga jätkasin ka teistega suhtlemist, et saaks visiitidel ära käia, et koole omavahel võrrelda.
Kas õnnestus Arizonas ka kohal käia või viirus rikkus selle plaani? Kas said mõnes teises ülikoolis vaatamas käia?
Kahjuks Arizonas kohapeal ma veel käinud pole. Pidime tegelikult aprillis minema, aga koroonaviiruse tõttu jäi käimata. Ma ei jõudnud tegelikult ühelgi visiidil selle kevade jooksul käia. Proovin nüüd esimesel võimalusel emaga Tucsonis (linn, kus Arizona ülikool asub – toim.) koha peal käia, et ülikoolilinnakut ja tiimi näha. Loodetavasti hakkab USA-s see viiruseolukord ikka vaikselt paremuse poole liikuma.
Miks just Arizona valituks osutus?
Arizona treeneritega oli mul väga hea klapp. Peatreener Adia Barnes on ise Arizona ülikoolis mänginud ja õppinud. Samuti on ta WNBA meister ja mänginud ka mitmeid hooaegu erinevates Euroopa paremates klubides, tuntuim nendest venelaste Jekaterinburg. Euroopas mängimine on ka tema mängustiili treenerina palju mõjutanud ning see on teine suur aspekt, mis mulle Arizona juures meeldis. See annab kindluse, et seal ei mängita tüüpilist “tulen üle, panen ise peale” korvpalli. Nende mängustiil nii rünnakul kui kaitses jäi mulle mänge vaadates kohe väga positiivselt silma.
Kui palju oled peatreeneriga suhelnud ja mida ta Sinult ootab?
Olen temaga vähemalt korra nädalas suhelnud, mõnikord isegi tihemini. Ütleksin, et klapp on väga hea. Sellest, mida ta minult otseselt ootab, me veel täpselt pole rääkinud, aga ta näeb mind uustulnuka hooajal n-ö impact player’ina (täpseim tõlge võiks olla mõjumängija – toim.) ning palju on jutuks tulnud minu oskus skoori teha.
Kas oli pakkumisi ka Euroopast, et kohe profikarjääri alustada. Või oli see variant täiesti laualt maas?
Euroopast kindlaid pakkumisi polnud, aga erinevad agendid ikka vahel pommitasid mind. Ütlesin neile kohe, et mul pole plaanis kohe pärast gümnaasiumi lõppu profiks minna. Ehk siis jah, see Euroopa asi oli laualt maas.
Sul on üks aasta veel Tartus keskkoolis vaja käia ja alles siis pääsed USA ülikooliliigasse. Kui väga seda aega ootad?
Ma olen väga elevil! Ei jõua seda aega ausalt öeldes ära oodata.
Hetkel on Arizonaga veel suuline kokkulepe, aga millal allkirjad alla pannakse?
Jah, hetkel alles suuline. Allkirjad peaks novembri paiku alla saama.
Kas nüüd viimasel keskkooliaastal on motivatsioon treenida veel suurem kui seni?
Jah, sel aastal tahan veel kõvasti areneda, eriti füüsise poole pealt. Samuti pean viske kiiremaks saama.
