Eesti naiste korvpallikoondise ääremängija Annika Köster mängis lõppenud hooajal esmakordselt karjääri jooksul välismaal, kui aitas Hyvinkään Ponteva naiskonna Soome meistriliigas pronksmedaliteni.
Valitseval meisterklubil olid hooaja eel küll suuremad ambitsioonid, kuid põhiturniiri neljas koht viis nad juba poolfinaalis vastamisi teise suurfavoriidi Lappeenranta Catziga. See poolfinaalseeria läks otsustava mänguni, mille Catz suutis 68:56 võita.
Annika Köster sai Soome meistriliigas hooaja jooksul kirja 29 kohtumist ning kogus keskmiselt 19,2 mänguminutiga 7,6 punkti, 5,8 lauapalli, 1,6 resultatiivset söötu ja 1,0 vaheltlõiget.
Kuigi poolfinaalis Lappeenranta Catziga andsite võimsa lahingu, siis hooaeg lõppes pronksiga. Kuidas võtaksid naiskonna play-offid ja pronksise tulemuse oma sõnadega kokku?
Veerandfinaalis ei olnud kahtlustki, et peaksime kaotama. Poolfinaalis mängis ilmselgelt koduväljakueelis suurt rolli – Catz mängib kodus väga hästi ja seal on neid raske võita. Väga vähe jäi finaalikohast puudu. Eks me kõik lootsime ja uskusime, et finaali lõpuks ikka jõuame. Vähemalt lõpetasime hooaja positiivselt ja midagi jäi ikka näppude vahele. Kokkuvõttes võiks öelda, et veidi olime ikkagi pettunud.
Said oma esimese välismaal mängimise kogemuse, mille poolest oli elu võõrmängijana erinev Sinu hooaegadest koduliigas?
Elu muutus väga palju, kolid ikkagi üksinda kaheksaks kuuks teise riiki elama. Võõrmängijana on vastutus suur, pead iga trenn ja mäng andma endast kõik ja kui ei lähe alati nii nagu sooviksid, siis pead end kiiresti kokku võtma. Meie klubil oli palju fänne ja publikut kodumängudel, lisaks palju noormängijaid, kellele sa eeskujuks oled. Tundsin esimest korda, et ei mängi nö oma lõbuks vaid just publikule, kes ootasid meilt palju.
Liiga tase oli ka päris hea, pea igas võistkonnas on 2-3 ameeriklannat. Kui 100% valmis mänguks ei olnud, siis võisid kaotada ka liiga viimasele. Kõige raskem on võõrmängijana olla eemal oma lähedastest, eriti kui on keerulised ajad, kas palliplatsil või ei ole tervis korras. Aga kogemus, mille saad väljas mängides, on hindamatu. Arened edasi nii mängijana kui inimesena.
Kas said juba puhkusele ära ning kas suveks on ka mingeid korvpalliga seotud plaane?
Olen tagasi Eestis, puhkan paar nädalat korvpallist ja mais hakkan uuesti vaikselt treenima.
Kas HyPo naiskonnaga või mõne teise klubiga järgmisest hooajast on juba juttu olnud?
HyPoga olid põgusad jutud ka uuest hooajast, aga ei midagi kindlat. Kuna eesmärk jäi saavutamata, siis suure tõenäosusega sinna ma tagasi enam ei lähe.
Kas üritad jätakata välismaal? Kas on mingid konkreetsed riigid, kus tahaksid ennast proovile panna?
Eks ole näha, mis tulevik toob. Olen erinevatele pakkumistele avatud. Kui minna, siis tahan võistkonnas mängida veidi teistsugust rolli kui Soomes – saada suuremat vastutust rünnakul ning rohkem mänguaega.
