Tänavu suvel on viimase Eesti noortekoondisena veel töösse jäänud poiste U16 esindus, kes 11.-20. augustil mängib Bulgaarias Sofias B-divisjoni EM-turniiril. Sel suvel sattusid U16 ja U18 koondise kesised esitused Põhjamaade meistrivõistlustel kokku meie rahvuskoondise ebaõnnestunud MM-valikaknaga ning tõstatati üles teema probleemidest Eesti korvpallurite füüsisega.
Korvpall24 palus ühe asjaosalise ehk poiste U16 koondise füsioterapeudi Frederik Rossi just sel samal teemal rääkima nii konkreetselt selle aastakäigu koondisest kui ka pakkuma enda vaadet kogu Eesti korvpallile laiemalt. Arutasime varasemate aastate jooksul mitmete erinevate noortekoondiste taustatiimides olnud Rossiga füüsilise võimekuse teemat ning tema asja nii tumedates toonides ei näinud, nagu korvpalliüldsuse reageeringutest mingil hetkel välja võis lugeda.
Kuna korvpall on ikkagi suurt oskustepagasit nõudev sportmäng, siis hea tulemuse saavutamisel mängivad rolli väga paljud erinevad aspektid. Kõiki probleeme füüsise kraesse ajada on liiga lihtsustatud vaade. Seda eriti veel noortekoondiste puhul. Ross siiski ei eitanud probleemi olemasolu ning aitas meil noortekoondistes tehtava töö tausta veidi avada. Intervjuuväliselt arvas Ross seejuures, et head üldfüüsilised treenerid, kes oskavad läheneda sportlastele spordiala põhiselt, lähevad üha enam hinda ning see on üsna perspektiivne amet.
