Eesti naiste korvpallikoondise peatreener Janne Schasmin käis 7.-8. juulil esinemas Luksemburgis toimunud U14 vanuseklassi rahvusvahelisel koolitusel.
Lisaks Schasminile astusid koolitusel üles ka Luksemburgi rahvuskoondise peatreener Mariusz Dziurdzia, füsioterapeut Ben Moes ja spordipsühholoog Sebastian Alffeld.
Korvpall24.ee portaal uuris Schasminilt, kuidas tema esimesed võõrkeeles antud loengud publiku poolt vastu võeti ning mida see kogemus talle kui treenerile juurde andis. Lisaks küsisime ka seda, kas naine tahaks ennast proovile panna treenerina ka väljaspool Eestit.
Saan ma õigesti aru, et kontakt tuli FIBA poolt, kes Sulle antud ettepaneku tegi?
Jah, FIBA peasekretär ise võttis ühendust. Luksemburgis toimuval koolitusel taheti esinema just naistreenerit. Võimalus tekkis tänu sellele, et olen FIBA treenerisertifikaadi omanik.
Mis koolitusel toimus ning mida Sa seal täpsemalt tegid?
Andsin kolm 1,5-tunnist loengut. Esimesel päeval oli teemaks viskamine, täpsemalt viskemehaanika. Teisel päeval oli individuaalne kaitsemäng ja kolmandal ilma pallita liikumine ja söötmine. Lisaks minule oli seal teisi treenereid ka, näiteks ka Luksemburgi koondise peatreener. Tore, et FIBA kutsub ja saadab treenereid erinevatesse kohtadesse koolitusi andma. Me peaks ise võtma sellest rohkem kinni ja tegema Eestis samamoodi.
Kes publikuks oli?
Luksemburgi ja Saksamaa treenerid. Osalemiskutse saadeti seal piirkonnas laiali, Belgiasse, Saksamaale, Prantsusmaale… Ülejäänud tegid ettekandeid saksa ja prantsuse keeles. Mina tegin inglise keeles, küsiti ka inglise keeles. Teised olid saksakeelsed ning neid ettekandeid tõlgiti. Peamiselt olid U14 vanuseklassi treenerid, kuid see ongi just see õige vanus, kus tuleb asju õigesti teha ja rääkida. Esmakordne sellina kogemus minu jaoks. Treenereid oli publikus natuke üle 30-ne, neist naistreenereid 3-4. Demogrupiks olid U14 poisid. Minu enda jaoks oli väga suur väljakutse, et esimest korda teha selline koolitus.
Milline tagasiside Su esinemistele tuli?
FIBA pidi mulle ametlikult andma tagasisidet ja pärast iga loengut seda ka tehti ning esimene tagasiside oli hea. Eks igal väikesel riigil on korvpallis omad probleemid, kuid tähtis on üle käia need ühed ja samad põhimõtted. See oli kõige olulisem sõnum, mida sai treeneriteni viia.
Kui palju pidid tegema ettevalmistavat tööd ja mida selle käigus uut õppisid?
Kuna mul endal treenerina oli väga huvitav, raske ja hoopis teistmoodi hooaeg, siis oligi selline väga hea väljakutse. Mul oli aega kuu ja see pani mind uuesti ennast ka analüüsima, valmis panema ja maksimumi andma. Esimesest korrast ju oleneb palju, kas saada selliseid võimalusi veel. Eestis koolitusi anda eesti keeles on tunduvalt kergem, kuna ennast väljendada omas keeles on palju lihtsam. Kuigi inglise keel on selline üldine korvpallikeel, siis on igal rahvusel oma väljendid, kuidas midagi nimetatakse. Ise pelgasin kõige rohkem just inglise keelseid väljendeid, mida iga päev ei kasuta. Pidin põhilised terminid hästi selgeks tegema. Tööd sai selle nimel palju tehtud. Endaga ma muidugi rahule ei jäänud, alati võib paremini. Lõpuks küsimustevoorud olid väga lahedad, kuigi esialgu tundus see minu jaoks kõige hirmutavam.
Eesti treenerid vist väga tihti välismaistel koolitustel üles ei astu?
Meil on treenereid küll, kes võiks seda teha. Rauno Pehka on käinud vist kunagi Ukrainas vene keeles koolitust tegemas. Aga, kui taoline programm on olemas, kus FIBA sertifikaadiga treenereid saadetakse erinevatesse riikidesse koolitusi andma, siis võiks seda teadvustada ja julgustada ka kõiki teisi treenereid, kes haaraksid võimalusest kinni.
Kas sul on ambitsiooni treenerina Eestist ka väljapoole jõuda?
Jah, mul on isegi mingisugused jutud olnud. Seda teostada on aga väga raske – tüdrukute ja naiste treeneril ette näidata, et oled kaks korda tulnud Eesti meistriks ja noortega neli korda, see ei loe mitte midagi. Sellise CV-ga on keeruline välismaale saada. Kindlasti ambitsioon on olemas ja ühe korra isegi vestluseks läks, kuid siis sain lapse. Seepärast tahtsingi võtta selle väljakutse vastu, kas on nüüd aeg või on vaja veel edasi õppida.
Kas on aeg?
Kindlasti. Sellised väljakutsed sunnivad treenerina arenema. Nagu öeldakse, treenerina sain areneda ja ennast jälle proovile panna. Välismaal tekkivaid võimalused peaks vastu võtma, kuid kindlasti ei tule seda kohe nüüd sellel sügisel, aga taoline koolitus andis mulle hoogu juurde enda kallal edasi töötada. Äkki keegi kunagi on minust ka välismaal huvitatud.
