Eesti U18 korvpallikoondis lõpetas pühapäeval Makedoonias, Skopjes EM-i B-divisjoni turniiri 4. kohaga. Turniiri kuue järjestikuse võiduga alustanud tiim kaotas seejärel poolfinaali ja pronksimängu, kuid koondise mitmete liidrite arvates jäävad koondisesuvest ikkagi kõlama positiivsed tunded.
Eesti U18 koondise statistiliselt kõige edukamaks mängumeheks kerkis Henri Drell, kes valiti ka turniiri sümboolsesse koosseisu. Drelli arvele jäi keskmiselt 26,8 minutiga 19 punkti, 5,7 lauapalli, 1,7 korvisöötu ja 1,4 vaheltlõiget.
Mark-Andreas Jaakson kogus 24,7 minutiga 10,6 punkti, 5,1 lauapalli ja 1,6 korvisöötu, Mikk Jurkatamm tõi 22 minutiga 10 punkti, 3,6 lauapalli, 2,5 korvisöötu ja 1,5 vaheltlõiget, Hendrik Eelmäe 21,9 minutiga 9 punkti, 6,9 lauapalli, 2,5 söötu ja 1,9 vaheltlõiget ning Artur Konontšuk 18,4 minutiga 7,4 punkti ja 3,4 lauapalli.
Kogu Eesti U18 koondise EM-statistika on leitav SIIT.
Küsisime kommentaare ka koondise erinevate liinide mängumeestelt, kelle vastustes jäi enamasti kõlama mõte, et pead pole sellise koondisesuve järel põhjust norgu lasta, kuigi A-divisjoni pääs jäi saavutamata.
Henri Drell
“Muidugi jäid lõpuks kõlama positiivsed noodid. Kuna tulime siia turniirile ilma paari tähtsa lülita ja ikkagi suutsime mängida ennast nelja parema sekka.
Endaga ma üldiselt eriti rahule ei jäänud. Kindlasti ei jäänud rahule oma kaitsemänguga, samuti kippusin palli liiga kaua kinni hoidma.”
Hendrik Eelmäe
“Saime enne EM-i algust Balti matši ajal mängida Euroopa tippsatside vastu ning need mängud valmistasid meid ilusti ette, nii kerelt kui vaimult. Turniiri alguses saime hästi minema ja suutsime enda mängu vastastele enamasti peale suruda. Teadsime, et peale meie on turniiril veel tugevaid satse, esimene tõeline proovikivi oli kolmas alagrupimäng Belgia vastu, mille suutsime lõpuks võita ühe punktiga. Play-offi läksime päris kindlalt mängima ja veerandfinaali suutsime tänu heale kaitsemängule ja teise poolaja heale visketabavusele võita. Poolfinaalis läksime võitluslikult peale ja suutsime kaitses vastaste põhiliikumised raskemaks teha ning skoorisime mängu alguses hästi. Kolmas veerand on meil sel suvel olnud päris haavatav ja lõpuks see meile saatuslikuks saigi. Holland sai oma kindluse kätte ja meil oli neid raske püüda. Meil olid omad võimalused, kuid seekord ei suutnud neid ära realiseerida. Kolmanda koha mängus oli meil tõuse ja mõõnasid veidi liiga palju. Belgia suutis 3. veerandil jälle ette rebida, me saime veel järele, kuid 4. koht on tõsiasi. Kokkuvõtteks ütleksin, et tegime meeskonnaga vägeva ja meeldejääva suve, võites kaks korda Lätit ning andes alati lahingu igale vastasele kellega mängisime.
Enda mängu juures võib rahule jääda lauavõitlusega, kuid rünnakul ja kaitses on veel pikk tee minna.”
Erki Kuhi
“Turniiriga võib üldjoontes rahule jääda, kuigi jääb kripeldama, et meie püüdlus A-divisjoni koht teenida nurjus. Lõpuks jäid meeskonnas kõlama positiivsed noodid, sest tegime hea turniiri ja mängijad said palju uusi kogemusi.
Kuna enne turniiri sai vigastada meie tsenter Arthur-Herman Entsik, siis pidin mina üle võtma tema rolli meeskonnas ja mängima tsentri kohta. Oma mängus jäin rahule sellega, et suutsin võidelda endast pikemate ja tugevamate mängijatega. Rahule ei jäänud enda tegutsemisega rünnakul.”
Mark-Andreas Jaakson
“Turniir oli üpris pikk ja väsitav, aga andis palju uusi kogemusi. Lõpuks jäid ikkagi meeskonnas kõlama positiivsed noodid, kuna tegime pundiga kõva suve ning arvan, et ei pea pead norgu laskma.
Eks ise oleks saanud paaris mängus tegutseda paremini, paremaid otsuseid teha nii rünnakul kui ka kaitses. Tuli nii välja nagu tuli, aga tööd peab edasi kõvasti tegema.”
Artur Konontšuk
“Meeskonnas jäid muidugi kõlama positiivsed noodid. Kõik said omavahel hästi läbi ja kõik toestasid üksteist. Atmosfäär oli kogu aeg positiivne. Ma olen tegelikult juba selle üle õnnelik, et pääsesin meeskonda, sest see oli ikkagi esimene aasta, kui koondist esindasin.
Väike närv oli muidugi sees, aga endaga jäin suhteliselt rahule. Üritasin teha seda, mida mul kästi teha ning üritasin mitte lolle vigu sisse lasta. Mulle ei meeldinud see, et meil ei olnud väga sellist meeskondlikku mängu. Mõni mäng sai platsil oldud 20 minutit, aga palli sai selle ajaga väga vähe katsutud. Üldiselt jäin turniiriga rahule.”
Marten Maide
Me läksime pigem ikka seda turniiri võitma. Valmistusime selleks terve suve ning tegime kõvasti trenni. Ei tahaks öelda, et negatiivsed noodid jäid kõlama, kuigi see kaotus Hollandile jäi meil kõigile hingele kripeldama.
Ise olin pidevalt hädas visketabavusega ning minu jaoks ei olnud see kõige edukam turniir.
