Eesti korvpallikoondislane Rauno Nurger räägib Keila juurtest, senisest karjäärist ja tulevikuplaanidest. Intervjuu ilmus esmalt Keila Lehes.
Eesti korvpalli meeste rahvuskoondis tagas veebruaris pääsu 2022. aasta korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Viimati 2015. aastal EM-ile pääsenud koondises oli olulises rollis ka Keilast pärit 208 cm pikkune keskmängija Rauno Nurger (27), kes kogus valiksarjas keskmiselt 12 minutiga 5,8 punkti ja 3,2 lauapalli mängus.
Keila Korvpallikoolist korvpalliteed alustanud Rauno on seejärel mänginud veel Turbas, Raplas ja Tallinnas, misjärel siirdus aastateks 2013–2018 USA-sse, kus mängis keskkooliliigas ja esindas Wichita State’i ülikooli korvpallimeeskonda. Mänginud seejärel kaks hooaega Hispaania esiliigas, liitus ta 2020. aastal Eesti esiklubi BC Kalev/Cramoga.
Kuidas Keilas korvpallitrenni jõudsid? Kas oli ka konkureerivaid alasid?
Tol ajal Ago Kliimson käis koolis lapsi trenni kutsumas, paar minu sõpra läksid ja otsustasin ka ise trennidega liituda. Võrkpall on mulle samuti alati meeldinud ja olen esindanud neid koole, kus ma olen õppinud, aga teise ala trennis kunagi käinud ei ole.
Kes olid esimesed treenerid, kelle käe all korvpalliga hakkasid tegelema?
Keilas olid esimesed treenerid Andrus Nagel, Ago Kliimson ja siis Indrek Kelement, kes nüüd on meistriliiga kohtunik.
Oled eeskujuks paljudele noortele. Kes olid aga üles kasvades Sinu iidolid?
Mäletan, et tol ajal sai palju vaadatud, kuidas Martin Müürsepp koondise eest mängib. Noorena vaatasin palju ka Shaquille O’Neali parimaid sooritusi.
Kas mäletad veel aegu, kui meistriliigas mängis ka Keila oma meeskond Puuviljaparadiis?
Kahjuks ei mäleta neid aegu, olin siis vist veel lasteaias ja korvpallist väga midagi ei teadnud, aga teadlik olen sellest satsist küll.
Mis Sind korvpalli kui spordiala juures kõige rohkem paelub?
Need emotsioonid, mida see mäng pakub! Võimalus mängida tuhandete, vahel kümne tuhande inimese ees ja teha seda hästi on vägev.
Keila, Turba, Tallinn, Rapla, USA, Hispaania, nüüdseks Eesti esiklubi BC Kalev/Cramo – kuidas oled karjääri kulgemisega rahul?
Ei saa kurta. Pärast gümnaasiumi lõpetamist oli alati plaanis kätte saada USA ülikooliharidus ja seda ma ka tegin. Seejärel oli plaan minna Hispaaniasse, mis ka õnnestus. Noorena korvpalli vaadates oli alati väike unistus mängida Kalev/Cramo eest. Seega võib öelda, et olen väga rahul.
Kas on olnud ka madalpunkte, kus oled mõelnud korvpallist loobumisele?
Loobumisele ei ole veel kordagi mõelnud. Ausalt, ma ei tea, mida ma üldse teeksin, kui ma korvpalli ei mängiks.
Tegid Eesti koondises debüüdi 2018. aastal. Mida tähendab Sinu jaoks koondisse kuulumine?
Kindlasti on suur au esindada oma riiki korvpallis. Kui noorena käisin Saku Suurhallis koondise mänge vaatamas, siis alati unistasin sellest momendist, et saaksin ise kunagi seal saalis rahvuskoondise särgis mängida.
Aitasid paari kuu eest koondisel tagada pääsu 2022. aasta korvpalli EM-ile. Kuidas hindad selles enda rolli?
Usun, et tegin soliidsed esitused individuaalses mõttes ja olen enda esitusega rahul.
Mis tunnete ja eesmärgiga lähed vastu 2022. aasta korvpalli EM-ile?
Lähme võtma kõike, mis võtta annab. Kui mängime oma mängu, siis usun, et oleme võimelised kõigile konkurentsi pakkuma. Muidugi lihtne see olema ei saa, aga ükski hea saavutus ei tulegi lihtsalt.
Mis on korvpallurina Sinu järgmised sihid?
Esialgu on peamine siht hooaeg ilusti ära lõpetada, võita kodune liiga ja Eesti-Läti liiga (Kalev/Cramo krooniti Eesti-Läti liiga meistriks – toim.), ja siis saab edasi vaadata. Seejärel teha üks korralik suvi, et ennast edasi arendada. Siis saab jälle edasi vaadata, mis võimalused on järgmiseks hooajaks. Muidugi on üks peamisi eesmärke esindada koondist ja võtta sealt kõik, mis võtta annab.
Mis on Sinu soovitused korvpallipoistele ja -tüdrukutele, kes tahavad sama kaugele jõuda?
Kui korvpallihooaeg saab läbi, siis see ei tähenda seda, et nüüd saab terve suve puhata, kuna trenne pole. Suvi on see aeg, kus tehakse kõige rohkem tööd selle nimel, et saada paremaks. Kui olin noorem, siis suvel sai alati sõpradega väljas korvpalli mängitud – olgu see siis „Viis miinust“ või ükskõik mis teine mäng, aga korvpall oli mul suvel alati käes.
