Martin Müürsepa “Viimane lahing” tõi eelmisel neljapäeval Saku Suurhalli terve rea kunagisi korvpallistaare ning loomulikult ei puudunud Müürsepa kõrvalt ka tema pikaaegne sõber ja meeskonnakaaslane nooruspäevilt Gert Hendrikson. Korvpall24.ee püüdis 1990-ndatel ja 2000-ndate alguses pikki aastaid Eesti kõrgliigas Nybiti särki kandnud 45-aastase mehe pärast mängu kinni ja palus meenutada meie ainsat NBA meest läbi hea sõbra silmade.
“Martin oli algusest peale täielik talent. Looduslaps. Ta sai lihtsamalt hakkama. Samas oli temaga alati väga hea koos mängida, sest ta andis sinu vead andeks. Kui söötsid natuke viltu, siis ta sai pallid ikka kätte. Ta tegi teised enda ümber paremaks,” meenutas Hendrikson varakult särama löönud Müürseppa.
“Lisaks sellele, et ta on muidu lahe sõber, on ta ka korvpallimängus intelligentne ja vaatab suurt pilti, mängib palli õigetesse kohtadesse ja juhendab mängu tagant või alt. Lihtsalt suurepärane,” kiitis Hendrikson edasi. “Ma olen tema karjääri jälginud kogu selle aja. Nooruses ja ka veidi vanemas eas mängisime koos tänavakorvpalli. Lisaks sai veel Nybitis paar mängu koos mängitud, kui NBA-s oli tööseisak. Oleme kogu aeg sidet hoidnud ja see polegi katkenud.”
Hendrikson tunnistab, et NBA-sse pääsemine ei jätnud Müürseppa mõjutamata ja noorel mehel läks kohati ka nina püsti. “Eks seda ikka juhtus, kuna, need olid ju nii suured saavutused, mida ta juba noorelt korda saatis. Muidugi läks ka nina püsti… see oli loomulik. Eks ajakirjandusel oli ka seal oma roll. Aga omade seas oli ta ikkagi normaalne mees ja sõpru ta ei unustanud kunagi!”
Palusime Hendriksonil oma mälestustest välja kaevata kõige eredama mälestuse, mis temal Müürsepaga seotud ning pärast mõningast kaalumist sõnas mees: “Ma ilmselt valiksin need ägedad tänavakorvpallilahingud, mida me mitmel suvel koos pidasime ja toonased finaalid lauluväljakul. Sel ajal oli tänavakorvpall selline… teistsugune ja oli üldse ime, et ta kõvades klubides mängimise kiuste väljakule tuli ja riskis siin oma jalgadega. Ta mängis need mängud kaasa ja ei löönud risti ette. Selles mõttes oli ta ikka ülimõnus semu meil.”
Oma karjääri parimatel hooaegadel Eesti meistriliigas 12-13 punkti mees olnud Hendrikson nautis enda sõnul neljapäevast mängu täiel rinnal, kuna selliste korvpallitalentidega tal tegevpallurina ei õnnestunud ühel väljakul joosta. “Päris sellist tunnet ei olegi varem kogenud ja selliste staaridega koos olnud. See oli ikka tõsiselt kihvt ja mul on nii kahju, et see mäng ainult neli veerandit kestis. Nende meeste kõrval oleks ma võinud veel neli veerandit joosta. Lihtsalt suurepärane,” rõõmustas ekskorvpallur.
