Juuli algul tuli uudis, et erinevates Eesti noortekoondistes pallinud 19-aastane ja 182 cm pikkune “number neli” Anna Helena Ehala siirdub uueks hoojaks õppima ja mängima California Polütehnilisse Riiklikusse Ülikooli ehk lühidalt Cal Polysse. Korvpall24.ee võttis värskelt gümnaasiumi lõpetanud neiuga ühendust ning uuris, kuidas ta oma karjääris nii kaugele jõudnud on ning mis peaks suure lombi taga ees ootama.
Eelmisel hooajal Audentese SK särgis Eesti-Läti-Leedu ühisliigas pallinud Ehala kogus 26 mänguga keskmiselt 21,7 minutit, 5,3 punkti, 5 lauapalli ja 1,1 resultatiivset söötu. Neiu visketabavus väljakult oli 43,4% ning vabavisetel 78,3%. Läbi aastate on ta treeninud Audentese Spordikoolis Jaanus Levkoi, Reet Rausbergi ja Andra Viirpalu käe all.
Nüüd ootab neiut minek teisele poole maakera ehk teoks saab unistus, mis Ehalal on peas mõlkunud väikesest saadik. Seejuures oli peamiselt lauavõitluses ja kaitses silma paistnud ääremängijal valikuvõimalusi erinevatest ülikoolidest, kuid Cal Poly võlus ta ära kohe esimestest hetkedest treeneritega suheldes.
Millal Sul tekkis eesmärk pärast keskkooli jätkata USA ülikoolis?
Ausalt öeldes panin ma selle eesmärgi endale juba miniklassis mängides. Mäletan väga hästi olukorda, kui olin umbes 11-12-aastane ja alles korvpalliteekonda alustamas. Minu treeneri Reet Rausbergi tütar Kati käis tol ajal USA-s ülikoolis ning mingi vestluse ajal ütles Reet mulle, et kui sa teed kõvasti tööd ja näed vaeva, siis saadame sinu ka Ameerikasse palmide alla korvpalli mängima. Mulle jäi see lause eredalt meelde ning sellest ajast saadik on olnud alati plaan jõuda USA ülikooli.
Tänu enda treeneritele Reet Rausbergile, Andra Viirpalule ja Jaanus Levkoile sain juba noorteklassides piisava korvpallihariduse. Lisaks olen pea igal suvel väikesest saadik Howard Frieri juures T4G trennides käinud. Kuid suuresti on selle eesmärgi täitmisel olnud toetajaks mu isa, kes mind alati edasi tõukas, õpetas mulle kuidas vaeva näha ning oli alati valmis mulle lisaks ÜKE-trenne tegema ka tiimi saalitrennidele lisaks. Seega võin väita, et eesmärk ookeani taha saada on olnud juba ammu. Kuigi vahepeal on olnud kaks vigastuspausi põlve tõttu, olen siiski suutnud liikuda eesmärgi poole.
Kuidas tekkis kontakt Cal Polyga ning kas oli mingeid teisi võimalusi õhus?
Kontakt Cal Polyga tekkis tänu agendile Bluestar Europe, kes on aidanud mitmeid Euroopa korvpallitüdrukuid Ameerikasse mängima. Kokku võttis viimase hooaja jooksul minuga ühendust umbes 15 erinevat kooli nii NCAA esimesest kui teisest divisjonist, NAIA esimesest divisjonist ning ka mõned junior college’id ning kaks Kanada ülikooli.
Miks just Cal Poly? Millega Sina neid ära võlusid ja kuidas nemad Sinu valikuks osutusid?
Cal Poly sai valitud esiteks sellepärast, et juba esimestel videokõnedel treeneritega leidsime ühise keele. Lisaks mängib võistkond väga kõrgel tasemel ning nende eesmärk on saada sel aastal koht NCAA finaalturniirile, kuhu on ka varem jõutud. Mind tahtsid treenerid seetõttu, et olen alati olnud n-ö musta töö tegija, kaitsemängija ja lauavõitleja. Kuna üks minu tüüpi mängija lõpetas eelmisel hooajal kooli, siis oli neil just sellist mängijat vaja. Suur tähelepanu läks ka sellele, et Cal Poly on väga hea tasemega ülikool, kus oli suur valikuvõimalus erialade vahel.
Kas oled ülikoolis ka kohal käinud ning näinud, millised sealsed treeningvõimalused ja tingimused on?
Käisin juuni lõpus seal visiidil ning tegin kaasa ka ühe trenni. Kool asub California keskrannikul 10-minutilise autosõidu kaugusel ookeanist, San Luis Obispo linnas. Treeningtingimused on seal ausalt öeldes imelised. Kokku on Cal Polys 20 erinevat meeste ja naiste spordivõistkonda, mistõttu on sinna loodud väga mitmeid staadione ning treeningkeskusi, mis annavad võimaluse mitmekülgseteks treeninguteks. Naiste korvpallivõistkonnaga tegeleb kokku kolm korvpallitreenerit, kuid on ka eraldi treener jõusaali ning ÜKE jaoks, füsioterapeut ja psühholoog. Lisaks oli veel mitmeid treeningpersonali liikmeid, kes aitavad meie naiskonnal saavutada maksimaalsed tulemused.
Kas oled ka treeneritega suhelnud ning mida nemad Sinult esimesel hooajal ootavad?
Treeneritega olen suhelnud palju, nii enne visiiti kui ka visiidi ajal. Olen väga õnnelik, et saan ülikoolis just selliste treenerite all mängida, kes hoolivad eeskätt sinust kui inimesest. Peatreener Faith Mimnaugh’l algab 23. hooaeg Cal Poly naiskonna eesotsas ning kaks abitreenerit on mõlemad tema all ka mänginud. Naiskonda iseloomustab sõna lojaalsus ja tahe rasket tööd teha ning seda treenerid minult ootavadki. Kui rääkida platsil toimuvast, siis toodi mind sinna kooli tough player’iks (otsetõlkes karm või sitke mängija – toim.) ehk pean olema järeleandmatu kaitsemängija, lauavõitleja ning lisaks olema satsis ka teiste ergutajaks.
Millise rolli loodad ise oma esimesel hooajal naiskonnas saada?
Tuleval hooajal soovin eelkõige ennast naiskonnas maksma panna. Kuna olen uustulnuk, siis otseselt suuri mänguminuteid ei oota. Tahan lihtsalt näidata, et minus on ainest olemaks tulevikus põhimängija. Lisaks on eesmärk trennides kõvasti vaeva näha ja teha ka individuaalset lisatööd. Tean, et ei tule kerge aasta, kuna selle ühe trenniga nägin, et trenni- ja mängutempo on mitu korda kiirem kui siin Eestis ja trennid on ka raskemad. Tahan teha kõik selle nimel, et püsiksin terve ning tugev nii füüsiliselt kui vaimselt.
Millal ülikooli kohale sõidad ja millal naiskonnal ettevalmistus algab?
Naiskonnal ettevalmistus juba käib, kuna juuli keskel sõidetakse turniirile Austraaliasse. Mina sinna kaasa minna ei saanud, sest sain gümnaasiumihariduse Audentese IB Diploma programmis ning mu eksamitulemused ja lõpudiplom saabusid alles 6. juulil. Seetõttu saan ülikooli registreerimise lõpule viia alles juuli keskel ning sellepärast jääb mul suveülikool ja Austraalia turniir vahele. August on antud meile vabaks. Ameerikasse lähen alles septembris ning trennid algavad nädal enne kooli algust.
