INTERVJUU | Karl Johan Lips: kui oma mängijale suudad 1-1 ära teha, oled 3×3 formaadis edukas!

-Karl Johan Lips | Foto: Siim Semiskar

Eesti 3×3 korvpallikoondist ootab juuni teises pooles ees Amsterdamis toimuv MM-turniir, kuhu tänavu sõidetakse koosseisus Karl Johan Lips, Joonas Järveläinen, Martin Dorbek ja Rannar Raap. Tiimi noorim liige, 22-aastane ja 199 cm pikkune Lips, on 3×3 korvpalli kodustel väljakutel edukalt mänginud ning usub, et suudab koondisele kvaliteeti lisada.

Korvpall24.ee portaal rääkis tänavu Tallinna Kalev/TLÜ meeskonnaga üllatuslikult Eesti meistriliigas hõbemedalini rühkinud noormehega pärast 3×3 koondist tutvustavat pressikonverentsi ning uurisime Lipsult, millised tema suhted 3×3 korvpalliga on ning mida loodab ta Amsterdamis publikule pakkuda.

Loomulikult ei saanud me üle ka saalikorvpallist ning küsisime Tallinna Kalevi üles-alla kulgenud hooaja kohta ning tahtsime teada, kas järgmise aasta plaanidest on juba midagi selgunud.

Teed kaasa 3×3 koondises. See formaat pole ju Su jaoks võõras?

Ei ole tõesti. See kõik on läbi aastate meeldima hakanud. Alati on sõpradega mängimas käidud, aga viimased aastad on natuke kõvemad satsid kokku pandud. Näiteks Tallinn Open’il tegime eelmisel aastal hea tulemuse. Naudin seda ja on tore, et sain kutse koondisesse. Ootan väga, et panna ennast proovile MM-satsi meeste vastu ja näha, mis mastist nemad on.

Kas seda mõtet ei tulnud, et kuna jõudsite Eesti meistriliigas üllatavalt kaugele ning just sai hooaeg läbi, siis puhata ei saagi. Või on selle formaadi ja tempo muutus nii suur?

Võtsin seda niimoodi, et pigem on hea, kui 3×3 korvpall tuleb kohe järgi. Paar nädalat on toonus eelmisest hooajast veel sees – olen saanud natuke puhata, aga vorm on normaalne. Saab turniiri ära teha juuni lõpuks ja siis on ikkagi kaks kuud võimalik individuaalselt tegutseda ja valmistuda uueks hooajaks. Arvan, et see on mu jaoks ideaalsel ajal.

Mis on Sinu jaoks 5-5 mängu ja 3×3 erinevus?

Põhiline erinevus on see, et ühel pool mängitakse viie mehega üle väljaku, teisel kolmega ühe korvi all (muigab – toim.). Kui nüansidesse minna rohkem sisse, siis mäng on 3×3 omas kiirem, sest ründeaeg on väiksem ja kindlasti ka mõnes mõttes individuaalsem, sest seal ei saa väga kaitses abi anda. Kui on kolm mängijat, kellest kaks nurkades ja üks võtab nullist 1-1 ette ning teeb oma mehele ära, siis oled selles formaadis edukas mängija. Kui 3×3 oleks samal tasemel nagu 5-5, siis arvan, et oleksin seal kõvasti kvaliteetsem mängija.

Kas tunned, et suudad oma vastasele 1-1 ära teha? Sobib kiirem viskekell, suurem tempo, vabam mäng?

Tunnen, et mul on enda pikkuse kohta Eesti mõistes hea kiirus ja tugevus. Kui ma saan koha pealt 1-1 vastase ette võtta ja abi ei tule, siis arvan, et panen selle palli efektiivselt korvi.

-Karl Johan Lips | Foto: Siim Semiskar

Teil Tallinna Kalev/TLÜ-ga oli hästi üles-all hooaeg – palju lahkumisi, tulemisi ja muutuseid, aga lõpp tundus, et hõbe oli kullamaiguline?

Jah, lõpp hea, kõik hea! Meie jaoks hõbe oli kuld, mis ikka nuriseda. Paralleeli võiks tuua hooajast, kui Raplaga olin pronksi võitnud. Toona oli tunne, et võitsid selle medali, aga hõbeda puhul finaalis justkui kaotad. Kokkuvõttes väga suur asi klubi ja esimest korda peatreenerina tegutsenud Martin Müürsepa jaoks. Samamoodi väga suur asi mängijate jaoks.

Kas Kalev/Cramo oli siis ikka nii kõva, nagu viimased kaks mängu näitasid?

Kindlasti nad meist mingil määral üle olid. Teadsime selles seerias, et peame esimese mängu ära võitma, sest siis oli meil võimalus. Mida edasi seeria läheb ja lühemad pausid tulevad mängude vahele, seda rohkem loeb, kui pikk on su pink. Sul on vaja kvaliteetseid mehi igas mängus. Neil oli seda kvaliteeti ikka rohkem ja võib-olla meil jälle tuli sisse asi, mis põhihooaja lõpus: kõik mängijad mõtlesid, et on ise kangelased ja tahtsid ära teha. Nii aga pole kindlasti Kalev/Cramot meil võimalik võita. Ainus võimalus olnuks veel meeskondlikumalt mängida ja rohkem võidelda.

Kuidas enda individuaalsele hooajale tagasi vaatad? Kas jäid rahule või oli mingeid hetki, kus saanuks paremini?

Põhihooajaga võib rahule jääda, veerandfinaaliga veel rohkem. Poolfinaal ja finaal kukkusid mul aga natuke ära, finaalis sain juba teise mängu alguses ka vigastada. Pole mõtet mingeid vabandusi leida. Meil oli mänguplaan otsida oma suurt hiiglast (Michael Buchanan – toim.) korvi all ja see toimis. Kokkuvõttes võitsime sellest taktikast. Olen poolfinaali võidu üle sama õnnelik kui veerandfinaali osaski, kus tundsin, et mängisin ka ise head korvpalli.

Sinu leping sai klubiga läbi. Oled varem öelnud, et Su siht on välismaale mingi hetk minna – kas too samm tuleks see hooaeg teha?

Eks kõik oleneb sellest, kust ja millised pakkumised tulevad. Olen seda meelt alati olnud, et kindlasti tahaks välismaale saada, aga samas ei ole mõtet minna liigasse, kus on Eestist madalam tase. Eestis on lisaks see väljund, et saame Läti klubidega ühisliigas mängida. Kui tuleb võimalus, et saaksin sammu edasi teha, siis haaraksin sellest kinni, aga samas teadustan endale, et ei ole midagi katki, kui Eestis veel üks aasta mängida. Mul on jällegi suvel võimalik teha sama suur samm edasi, nagu eelmisel aastal. Arvan, et kui suudaksin sarnaselt eelmisele hooajale sama suure sammu järgmisel hooajal teha, siis poleks kahtlustki, et aasta pärast oleks võimalus minna kuhugi kõrgemale.

Kas on juba mingit huvi Su vastu tuntud?

Juuni alguses saab viimane tiimi lõpupidu peetud. Eks ikka mingid inimesed soovivad õnne ja mängijatega vesteldes küsid, mis mõtted on sul. Midagi väga spetsiifilist pole küll kellelgi olnud.

Oled valmis jätkama Kalev/TLÜ-s, kui selline pakkumine tuleb ja sobib?

Olen nõus mängima meeskonnas, kus mängutase on minu jaoks piisavalt kõrge ja kaaslased kvaliteetsed. Kui Kalev saab sellise tiimi taas kokku ja muud tingimused on mõlemale poolele sobivad, siis miks mitte.

varrak.ee

Jaga postitust

Lisa kommentaar