fbpx
Close

Janne Schasmin korvpallikodust: kui naised teevad tööd, tulevad ka paremad lepingud

-Janne Schasmin | Foto: Siim Semiskar

-Janne Schasmin | Foto: Siim Semiskar

Eesti koondise naiskorvpallurid töötavad Tallinna Ülikooli värskelt renoveeritud spordihoones ühiselt kaks korda päevas, kui jõusaalis timmitakse füüsilist vormi ja pallisaalis tehakse peamiselt individuaalseid harjutusi. Koondise peatreeneri Janne Schasmini sõnul annab koroonakriis eestlannadele soovi korral suurepärase lähtekoha ülejäänud Euroopale oluliste sammudega järele jõudmiseks. Endal peab vaid tahtmist olema.

“Korvpallikodu mõte oli meil juba teist suve, aga nüüd avanes see võimalus. Tahame võtta peaaegu kogu suve, et keskenduda individuaalsetele puudustele ja anda mängijatele võimaluse treenida treenerite plaanide järgi,” sõnas koondise peatreener Janne Schasmin Korvpall24.ee portaalile.

Schasmini sõnul on treeninglaagri eesmärk selge ja kõigile välja öeldud: “Olen mängijatele rõhutanud, et kõige olulisem on aru saada, mis siit korvpallikodust annab kaasa võtta – teadlik professionaalne treenimine ja mängimine ning mida tähendab sportlaseks olemine. Eesmärk on astuda samm edasi.”

“Neid tulemusi, kuidas suvel tööd tehti, näeme järgmisel kevadel. Kas naised saavad paremad lepingud kõrgemale tasemele, nagu Janne Pulk praegu. Mitte vaid Eurocupi võistkonnad ei taha meie naisi, vaid ka tuleks ka Euroliiga pakkumisi. Mitte, et nad saaks seal kohe tegijaks, aga saaks olla selle pundiga ja treenida,” usub koondise juhendaja.

Schasmini sõnul on nad treeneritega arutades välistanud kõik mängud ja sel suvel alustatakse täiesti otsast. Plaan on anda naistele, kes tõepoolest ise tahavad, maksimaalsed võimalused. See, kuidas naised seda kasutavad, on juhendaja sõnul juba nende asi.

Mängijatering, kes korvpallikodu tegemistesse kaasatud, on 17. Schasmini sõnul oli vahepeal plaan ka noored juurde võtta, aga eelarve pani piirid paika. “Eesmärk on pakkuda igale mängijale maksimaalset kvaliteeti. See tähendab nädalas nelja individuaalset korvpallitreeningut, vaimse poole arendamise sessioonid, kord nädalas füsioterapeudi juures läbivaatused, jõusaalikavad jne.”

Kõik naised maksimumprogrammi kaasa teha ei saa, kuna kevadine viirusepuhangust tingitud lepingute varasem lõpetamine sundis mitmed meie tipud suveks tööle. “Minu sõnum tüdrukutele on, et kui me nüüd treenime kõik koos ja pingutame selle raske aja üle, siis saavad nad paremad lepingud,” toonitas Schasmin.

Tema sõnul on meie korvpallikodu lahendus kõneainet leidnud kaugemalgi: “Tegin esimesel päeval Facebookis live-ülekannet ja Iirimaa peatreener kohe küsis, mis reeglid meile kehtivad. Et nemad saavad võib-olla alles augusti lõpus üldse saalis. Meil on vedanud. Selline kriis on kõige kasulikum meiesugusele väikesele riigile. Kõik sunniti ühtemoodi tuppa ja nüüd on igaühe enda otsustada, kas ta tahab või ei taha. Kellelgi polnud vahepeal eelist paremate treeningute, parema massööri või parema toidu näol. Kõik olid võrdsed. See on hetk, kui võtta maksimum, on võimalik konkurentidele oluliselt järele võtta. Kriis tuleb enda kasuks keerata.”

Hetkel on korvpallikodule eelarve kinnitatud kolmeks nädalaks. 17. juunil koguneb Korvpalliliidu juhatus, kus arutatakse, kas on võimalik kuni augusti keskpaigani sama rütmiga edasi liikuda. “Me teeme tööd esmaspäevast neljapäevani ja siis saavad mängijad nädala lõpuks koju ära. Mitmed mängijad istusid karantiinis ja peab ikka koju ka laskma neid.”

“Sellised pikad treeninglaagrid olid siis…..” alustas Schasmin. Pärast väikest mõttepausi ja muiet ta jätkas: “… ma ei taha päris nii öelda, et kui meie noored olime. Aga meil olid varasemalt naiste rahvuskoondisel suvel võimalused laagerdada kuu või kaks, kuigi need jäävad aegade taha. Tüdrukud on saalis ja olid nõus tulema endast maksimumi andma. Meie kohus on neile seda võimalust pakkuda.”

scroll to top