Eesti korvpallikoondise senisest kolmest mängust Milanos toimuval EM-finaalturniiril on kaks lõppenud südantlõhestava kaotusega. Pärast kolmepunktilist allajäämist Korvpall24 portaaliga rääkinud Kristjan Kitsing sõnas, et nappides kaotustes jäävad asjad enamasti üksikute detailide taha. Üks element Kitsingu enda mängus, mis on detaili staatusest juba ammu millekski suuremaks kasvanud, on kolmepunktivisetel vastastelt vigade välja võtmine.
Siin Milanos on 31-aastane ja 206 cm pikkune ääremängija senises kolmes matšis kolmestel kätte saanud juba uskumatud viis viga. Üks nendest olukordadest lõppes suisa tabava viske ja 3+1 situatsiooniga. Kitsing on kahtlemata ohtlik kaugviskaja, kui tema Milano saldo on hetkel 40% (4/10). Eks see tõmbabki vastaseid nii agressiivselt talle peale sööstma. Vabaviskejoonelt on Kitsing suutnud oma välja teenitu ka peaaegu täiuslikult realiseerida (12/13). Turniiri eel Eesti koondise kohta kirjutatud artiklis “Eesti korvpallikoondise 17 kõige tähtsamat küsimust enne EM-finaalturniiri!” viskasime õhku lubaduse, et Kitsing on turniiri lõpuks mees, kellel on kontol kõige rohkem “kitsinguid” ehk koos tabatud kolmesega välja võetud vigu. Neid on meie mehel hetkel kirjas küll vaid üks, aga kaks mängu on ju veel ka minna.
Naljakas on see, et kui Eestis teab iga põlvepikkune poisike, et Kitsingul on viskel jalgade küljes justkui mingi magnet, mis vastasmängijaid soorituse lõpufaasiks enda külge viga tegema tõmbab, siis Euroopa tipptasemel koondistes, kus skauting on väga detailsel tasemel, ei suudeta sellest aru saada. Või kui treenerite poolt nähakse ja mõistetakse, siis ei suudeta kuidagi seda infot mängijatele edasi viia. Selle küsimuse peale suu muigele venitanud Kitsing ise arvas, et ilmselt ikka siis ei skaudita, kui järjepanu see asi tal õnnestub.
