Korvpallis on üheks edu aluseks suurepärane füüsiline ettevalmistus, mille vältimatuks osaks on korralik toitumine. Koostöös sportlaste seas tunnustatud toidulisandite pakkujaga SiS avaldab Korvpall24.ee artiklite sarja, mille abil pakume spordiga ning eelkõige korvpalliga tegelejatele baasteadmisi toitumisest. Esimeses artiklis kiikame ajalukku ning vastame kolmele olulisele küsimusele.
SiS-il on käimas kampaania, kus oktoobris loositakse Korvpall24.ee lugejate vahel igal nädalal välja üks spetsiaalne korvpalluri komplekt, kus on asjatundjate poolt kokku pandud tooted, mis aitavad korvpalluril saada lisaenergiat ning kiirendada taastumist. Loosimises osalemiseks liitu SiS-i uudiskirjaga SIIN.
Sporditoidu ja –joogi mõisted
1904. aastal St. Louis’ peetud olümpiamängudel võitis Thomas Hicks kuldmedali maratonijooksus. Võistlus peeti 32-kraadises põrgukuumuses ja rajal oli vaid kaks joogipunkti, kust sai vett. 30. kilomeetril anti Hicksile lisaks veetopsile ka munavalgeid. Mõni kilomeeter hiljem, kui Hicks oli peaaegu kokkukukkumise piiril, jõi ta ära lahtiklopitud kanamunade segu, rüüpas peale lonksu brändit ja sai väikese doosi strühniini, mida hiljem on kasutatud näiteks rotimürgina. Lõputõusudel sai Hicks veel paar muna ja jõi ära kaks brändi shoti. Ta lõpetas jooksu, kuid viibis kaua aega meedikute valvsa pilgu all. Nii käis sporditoitumine eelmise sajandi alguses.
Andmed esimeste teadusuuringute kohta süsivesikute ja rasvade ainevahetusest pärinevad 1930. aastatest. Möödus enam kui 30 aastat, kuni Skandinaavia teadlased hakkasid uurima lihaste glükogeenivarude kasutamist pikema koormuse ajal. Samal ajal lõid Florida Ülikooli teadlased laborikatsetuste tulemusena spetsiaalse joogi oma kooli jalgpallivõistkonnale. Kooli maskoti järgi sai joogi nimeks Gatorade. Sellest sündmusest algab spordijookide ajalugu.
Kas sporditoit on korvpallis vältimatu?
Sporditoit aitab suurte koormuste puhul lihtsamini omastada vajamineva lisaenergia ja kiirendab taastumist treeningutest. Korvpallis on vaja head kiiruslikku vastupidavust, mis omakorda nõuab rohkem süsivesikute energiat. Pikema ja intensiivsema treeningu ajal tuleb seetõttu mõelda energiavarude täiendamisele. Vastasel juhul võib süvenev väsimus tuua kaasa olukorra, et ei jaksa enam platsil täisvõimsusel tööd teha.
Kui noortele sobib sporditoit?
Vanuse alampiiri energiat andvatel toodetel pole. Kõige olulisem on, et kasvav organism poleks energiadefitsiidis. Pigem ei soovita väga noorelt hakata tarbima toidulisandeid, näiteks kreatiini.
Kas korvpallur peab sööma pastat?
Korvpallurile sobib kolm-neli tundi enne mängu kütusena ideaalselt söök, mis on väikse kiudainete ja piisavalt suure süsivesikute sisaldusega. Sobivad hästi pastatoidud. Kuna korvpallurite lihasmass on suurem, tuleb pöörata rohkem tähelepanu piisavale valgutarbimisele. Enne raskemat trenni pole suur lihatükk kõige parem mõte, sest selle seedimine nõuab rohkem aega. Pigem tasub mõelda valgujoogi tarbimisele või BCAA jookidele.
