fbpx
Close

Kohtunike paks nahk: tuleb ette, et lubatakse hambad kurku lüüa!

-Alex Talisainen (pilt on illustratiivne) | Foto: Siim Semiskar

-Alex Talisainen (pilt on illustratiivne) | Foto: Siim Semiskar

Korvpallipodcastis “Möödavise” käisid sel nädalal Eesti noorema generatsiooni kõrgliigakohtunikud Rainis Värv ja Alex Talisainen, kellega arutati vilemehi puudutavaid teemasid. Tuli välja, et Eestis on noorte mängudel üheks valukohaks üliagarad ja kohati ka ebaviisakad lapsevanemad, kes tahavad mängu ajal sekkuda nii treeneri kui kohtunike töösse.

“Eelmisel hooajal mul õnnestus ühte noorte mängu vilistada ja seal mul ikka tuletati meelde, et ma ei tea (reeglitest) mitte midagi. Meistriliiga mängu on mingil määral lihtsam teenindada (kui noorte matši), kuna seal on asi professionaalne. Jah, seal on rohkem kaalul, aga just treenerite ja lapsevanemate surve tõttu kaob palju noori kohtunike korvpalli juurest ära,” sõnas Talisainen.

Rainis Värv meenutas saates üht intsidenti, kus noortemängul tuli paluda ühel lapsevanemal saalist välja minna, kuna ta tõusis püsti, astus väljakule ja hakkas füüsiliselt ühe vilemehe tööd takistama. Pärast kohtumist tuli kõnealune härra saali tagasi ja ütles Värvile, et too ei jõua selliste otsustega kunagi meistriliiga tasemele. Läks aga hoopis teisiti.

Talisainen rääkis seepeale ühe väga karmi loo, kus enesevalitsuse kaotas üks treener. “Ma pean õnnelik olema, et mul praegu veel hambad suus on, sest üks noortetreener lubas paar aastat tagasi, kui mina olin juba meistriliiga kohtunik, mul hambad kurku lüüa. See juhtus pärast seda, kui ma olin ta mängust eemaldanud.”

Saatejuhina stuudios olnud treener Marko Parkonen tunnistas, et on kohtunike suunal väga nõudlik, aga viimastel aastatel on ta mängudes järjest vaiksemaks jäänud ega luba ka mängijatel vilemeestega suhtlema hakata. Värv meenutas seepeale muigega: “Kui ma tulin Tallinnasse ja hakkasin Parkoneni mänge vilistama, siis ma alguses sain ikka kõvasti seal. Siinkohal peab võib-olla üldse tänama, sest rääkides paksust nahast, siis Marko on üks, kes mul on aidanud seda kasvatada.”

“Ka mina olen tänulik treeneritele, kes on suunanud tähelepanu õigetele asjadele,” sõnas Talisainen. “Aga kahjuks on ka treenereid, kes muutuvad isiklikuks. Me töötame ühise eesmärgi nimel ja kui meil hakkavad suusad risti minema, siis lõpuks ei võida sellest keegi.”

Kuula saadet:

scroll to top