Rubriik “Kõik on võimalik” jätkab taas ekskursiooni minevikku, kui seegi kord on meil arhiivist pakkuda foto aastast 2008. Tegemist on 25-aastase ja 192 cm pikkuse tagamängija Egert Halleriga, kes visa töömehena võidelnud ennast välja Paf Eesti-Läti liigas hinnatud esiviisikumängijaks ja Eesti üheks juhtivaks 3×3 korvpalluriks.
Kõnealune foto pärineb aastast 2008, kui Haller mängis Tiit Soku KK särgis poiste C1 karikavõistlustel Salva Tartu vastu. Haller oli toona 13-aastane.
Tänaseks päevaks on Haller pallinud koduses liigas mitme erineva kõrgliigatiimi ridades ning lõppenud hooajal kuulus Rakvere Tarva koosseisu. Koroonaviirusest tingitud olukorra tõttu katkenud hooajal jäi Hallerile kirja 26 kohtumist ning neis keskmiselt 26,8 minutit, 12,3 punkti, 3 lauapalli ja 1,2 korvisöötu.
Kommenteerib Egert Haller:
“Sellest ajast mäletan nii palju, et olin rohkem selline korvi all selg ees trügija. Hakkasin korvpalli mängima alles 12-aastaselt ja olin tol hetkel omavanuste hulgas küllaltki suurt kasvu. Visata eriti ei osanud, rääkimata põrgatamisest. Oma punktid tõin enamasti lõigete ja lauas käimise pealt. Mäletan, et esimesel aastal ei saanud ma ühtegi kolmest sisse ja teisel hooajal vist 2 tükki.
Aga trennis meeldis mulle väga käia algusest peale ja olin koristajatele alati peavaluks, kui liiga vara jälle kohal olin ja õhtul koju ei tahtnud minna. Pärast paari kuud trennis käimist mäletan, et helistasin Tiit Sokule ja küsisin, kas tohin nüüd vanemate poistega trennis hakata käima. Kusjuures lubas. Pärast oma trenni lõppu käisin harrastajatelt nurumas, et nad mind mängu võtaks. Tihtipeale võeti ka ja see andis kindlasti omavanuste seas eelise.
Kuna alustasin korvpalliga küllaltki hilja, siis teadsin alati, et pean teistest sellevõrra rohkem vaeva nägema. Usun, et see filosoofia on üks peamiseid põhjuseid, et tänasel päeval on mul võimalik korvpalli elukutselisena mängida.”
