fbpx
Close

Kõik on võimalik! Saimon Sutt – tagasihoidlikust liidrist Euroopasse ja koondise kandidaadiks

Avatar
-Saimon Sutt 2008. ja 2020. aastal | Fotod: Siim Semiskar & Martin Pröll/Proellography

Rubriik “Kõik on võimalik” kolib otsapidi Tartusse, kust Salva/Tartu korvpallimeeskonnast sirgus Eesti koondise piirimaile tagamängija Saimon Sutt. 25-aastasel ja 2-meetrisel mängumehel on tänaseks tehtud debüüt Eesti koondises ja saadud esimene kogemus ka piiri tagant, kui ta pallis Austria kõrgliigas.

Meie poolt arhiivist välja otsitud foto pärineb 2008. aasta aprillist, kui Saimon Sutt ja Salva/Tartu mängisid poiste C-klassi Eesti meistrivõistluste veerandfinaalkohtumist Nõmme SK noormeeste vastu.

Nagu 12 aastat tagasi tehtud pildilt ja tänavuse hooaja fotolt Austria kõrgliigast Oberwart Gunnersi särgist näha, siis Sutile meeldis siis ja meeldib ka nüüd palliplatsil vasaku käe poolt teravust luua. Sutt sai tänavu Austria kõrgliigas kirja 19 kohtumist ja kogus keskmiselt 22,6 minutit, 11,1 punkti, 3,1 lauapalli ja 2 resultatiivset söötu.

Kommenteerib Saimon Sutt:

“Mäletan, et sellel ajal me Eestis naljalt mänge ei kaotanud. Pallisime ka EYBL-i sarja, kus jõudsime mitu korda finaalturniirile. Meil oli väga hea punt ja kõik teadsid oma rolle hästi ning eesmärk oli iga mäng võita.

Lisaks heale treenerile (poisse treenis Olari Narits – toim.) ja meeskonnale olid meil alati igal kodu- ja välismängul ning välisreisidel pered ning fännid kaasas, kes andsid meile lisaenergiat ja olid meiega nii heas kui halvas lõpuni välja.

Mängijana olin ma pigem tagasihoidlikum, kuid samas, kui vaja oli, siis võisin enda peale võtta ja mängu ära otsustada. Mulle oli aeg-ajalt vaja paar karmimat sõna öelda, et hakkaksin agressiivsemalt mängima ja võtaksin rohkem viskeid, kuna minu peale oli palju rünnakuid üles ehitatud ja olin üks meeskonna liidritest.

Konkreetset pilti ega mängu ma eriti ei mäleta, aga tossud on jalas vähemalt õiged ehk Nike’i LeBronid! Arvan, et kannatlikkus, õiged valikud ja kõva töö on aidanud minul nii kaugele jõuda. Loomulikult pole see teekond olnud kerge ja alati on takistusi, mis tuleb ületada. Usun, et mul on veel kõvasti arenguruumi ja töö käib selle kallal, et jõuaksin veel kaugemale ja kõrgemale.”

scroll to top
Inline
Inline