Eesti korvpallikoondis käis kolmapäeval sisuliselt täies koosseisus Saku Suurhalli vahetus läheduses asuvas Maxima kaupluses, kus aidati Eesti Toidupangal koguda vajalikke toiduaineid puudustkannatavate perede jaoks.
Lisaks korraldati koos poekülastajate ja spetsiaalselt koondislastega kohtuma tulnud fännidega viskevõistlusi ning jagati nii eesti Korvpalliliidu kui Maxima poolt välja pandud auhindu. Näiteks eriti usinalt Toidupanga kogumiskärusid täitnud inimestele kingiti korvpallikoondislaste autogrammidega pallid.
Huvitav oli jälgida, kuidas meie koondise nooremad kasutasid ühte strateegiat ning vanem kaardivägi veidi teist taktikat. Nooremad mehed, Kaspar Treier, Sander Raieste, Maik-Kalev Kotsar, Kregor Hermet ja Kristian Kullamäe, üritasid poodi sisenenud inimestega kohe meeldiva suhtluse käima tõmmata ning seeläbi Toidupanga kogumiskärusid täita. Kristjan Kitsing võttis aga keset poodi koos käruga sisse strateegiliselt hea positsiooni ning tema käru hakkas toidukraamis täituma justkui võluväel – tundub, et nii korvpallis kui heategevuses loeb õige kohavalik!
Viskamise osa jäi sel korral peamiselt kogenud punktiküttide Rain Veidemani ja Siim-Sander Vene õlule. Kuigi Veideman tabas väga hästi, tegi ees ootavale Suurbritannia MM-valikmängule mõeldes ärevaks see, et nooremate vastastega heitluses läksid koondislase päris paljud visked valesse korvi.
Korvpall24.ee portaal küsis meie nooremate koondislaste käest, kui palju nad välismaal oma seniste koduklubide juures on taolistel heategevusüritustel osalenud. Selgus, et Euroopa liigade pallurite jaoks oli pigem tegemist esimese kogemusega, kuid USA ülikoolis mängiv Maik-Kalev Kotsar on selles rollis juba vana tegija.
Maik-Kalev Kotsar (South Carolina ülikool, USA)
“Meil tuleb selliseid üritusi hooaja peale umbes kümmekond, mis kestavadki korraga umbes 2-3 tundi. Oleme näiteks kodutute varjupaigas toitu jaganud, käinud laste- ning sõjaväehaiglates ja vaesemate piirkondade koolides. Koolis peetakse mängijate kohta eraldi arvet, kes mitu tundi sellistes tegevustes aasta jooksul kaasa on löönud.”
Sander Raieste (Saski Baskonia, Hispaania)
“Mul pole otseselt selliseid üritusi olnud. Küll küsitakse pidevalt autogramme särkide peale, mis siis kuskile heategevuseks lähevad. Aga päris nii, et ise käed küljes oleks, seda pole varem kogenud. Sellist noorte trennides käimist on olnud küll, aga klubiväliseid heategevusürituste kogemust pole varem saanud.”
Kregor Hermet (Forca Lleida, Hispaania)
“Meil on sama nagu Raieste rääkis, et jagame peamiselt autogramme ja lastele ka mängusärke ja kingitusi. Meil on kodumängud üle nädala ning enne iga kodumängu lähevad 2-3 meest koolidesse lastele tutvustama nii ennast, võistkonda kui ka korvpalli. See pole päris heategevuslik üritus, aga midagi sarnast – hooaja jooksul saavad kogu piirkonna koolid läbi käidud.”
Kaspar Treier (Montegranaro, Itaalia)
“Päris sellist heategevust pole ma Itaalias teinud, peamiselt on meeskonnaga erinevad reklaamiüritused ning käime ka koolides. Selline heategevuslik üritus on minu jaoks esmakordne. Kõige rohkem käimegi piirkonna koolides, et lapsi korvpalli mängima utsitada. Jagame neile tasuta pileteid mängudele ja muud sellised tegevused.”
Kristian Kullamäe (Gotha Rockets)
“Otseselt heategevusüritusi ei olnudki, kuid olid erinevad fänniüritused. Lastega kohtumas mind klubi poolt ei saadetud, seal käisid rohkem kuulsamad kohalikud mängijad. Aga koolides käidi meie meeskonnast küll. Ma arvan, et selline tegevus ja need üritused on inimeste jaoks väga vajalikud, eriti lastele mõjub see, kui sportlane tuleb temaga kohtuma. See annab lapsele usku juurde ka ise edasi pürgida.”
Ürituse lõpptulemust saab näha Korvpalliliidu Facebooki lehel avaldatud pildi vahendusel:
