Laupäeval peeti Sõle spordihoones üks senise hooaja põnevamaid korvpallilahinguid, kui Paf Eesti-Läti liiga raames suutis kodumeeskond Tallinna Kalev/TLÜ välja tulla 20-punktilisest kaotusseisust ning viimastel sekunditel alistada Rakvere Tarva 94:93 (20:35, 25:23, 18:20, 31:15).
Peatreener Martin Müürsepp kinnitas mängu järel Korvpall24.ee portaalile, et tema jaoks oli jokkeriks kaardipakis kapten Mario Paiste, kes vahetusest sekkudes 25 minutiga 14 punkti, 8 lauapalli ja 4 resultatiivset söötu kirja sai ning +/- näitajaga +21 oli selgelt oma meeskonna parim.
Uurisime Müürsepalt veel, mis Tallinna Kalevi mängupildis hetkel veel vajaka jääb, kas Brandis Raley-Ross hoiab kohati tema arvates palli ka liiga pikalt enda käes, kuhu kadus tiimist leedulane Tomas Zdanavicius ning miks oli tagamees Ron Pehka tiimi pingil karkudega.
Mismoodi te selle võidu ikkagi kätte saite? -20 pealt ei tulda väga tihti välja.
Ega ei tuldagi. Meil oli väikest imet vaja ja see ime sündis. Kõige tähtsam, et me ei andnud alla. Ma üritasin isegi lühikeste meestega peale minna, sest paraku oli pikkadel probleeme. Nad ei suutnud vastaste Riley Hayes’i pidurdada. Ta lükkas ennast korvi alla välja ja me olime hädas. Aga siin oli palju pallikaotusi ja väga imelikke lahendusi, mis hulluks ajavad. Aga väike koosseis vedas välja, olime veidi agressiivsemad, vahetasime rohkem ja kui mäng jõudis sellisesse lõpufaasi, kus vahe oli mõned punktid, siis väristasid juba ka Rakvere poisid.
Mis teil hetkel mängupilti arvestades puudu jääb? Oled suutnud põhiprobleemidele näpu peale panna?
Tartu mängus lõi nende agressiivne stiil meid veidi rööpast välja, kuigi olime sellest rääkinud. Täna (laupäev – toim.) ma ei ütleks, et Rakvere mängib agressiivset kaitset. Ma arvan, et nad pole päris selleks võimelised, kuna neil on ka vanemaid mehi. Aga nende hea ja enesekindel visete tabavus – alguses panid kaugelt ja kui sealt ei läinud, siis panid korvi alt.
Eriti esimesel poolajal tundus, et teil pole Rakvere pick and roll’i vastu mingit rohtu. Korvi alt sai lammutada Hayes ja kaugelt tabasid teised mehed. Kas nõustud?
Oli jah nii, et meil tuli sisse momente, kus ei peetud kinni kokkulepitud asjadest. On mingid detailid, mis mõnedel meestel on veres. Ma ei taha siin nimesid nimetada. Aga peame keskenduma sellele, mis kokku saab lepitud. Mõned mehed tegid risti vastupidi.
Brandis Raley-Ross tegi rünnakul oma numbrid ära, aga kohati just esimesel poolajal, kui rünnak hästi ei jooksnud, tahtis ta palju ise teha ja teised mehed kohati olid rahulolematud, et pall nendeni ei jõudnud.
Rossi mäng on selline. Ta tahab palju palliga olla ja mingitel momentidel tundub, et hoiab üle. Aga ta on väga tark mängumees ja temaga saab nendest asjadest rääkida. Selliseid momente on ka Siim-Markus Postil. Viimasel veerandil me lõpetasime oma kombinatsioonide tegemise ära ja hakkasime ründama kohe esimese katte pealt ja see pigem tõi sel korral edu.
Kas pikem leedukas Tomas Zdanavicius on juba kodus?
Ma ei tea, ma arvan küll. Meie juures teda enam pole. Kuulsin, et tal on võib-olla mingi Prantsusmaa variant.
Uus ameeriklane Jeremy McLaughlin tegi juba mõned ilusad liigutused, aga eriti veel ette ei hakanud võtma. Mida temalt ootad?
Kõige tähtsam on, et ta oleks abiks lauas ja mängiks kaitses. Küll siis leiame talle muud asjad juurde. Tema mängis oma eelmise matši umbes jaanuaris ja ei tea täpselt, kus ta olema peaks. 2-3 trenni on ta teinud meiega.
Tundub, et võtmemängijaks oli sel korral Mario Paiste, kes tõi väljakule uut energiat ja võitlust.
Oli, jah. Mario mängis agressiivselt, võttis lauda, ei teinud pallikaotusi, jagas söötu… super esitus. Ma kartsin kogu aeg, et läheb katki, kuna ta mõni päev tagasi sai puuka. Täna võitles nii, et poisid on nüüd trennivaba päeva välja teeninud.
Kui kaua Ron Pehka eemale peab jääma?
Mina olen kuulnud, et kuu aega umbes.
