USA üliõpilasliiga NCAA kõrgemas divisjonis on uuel hooajal koroonaviirusele vaatamata platsile jooksmas rekordarv Eesti korvpalli tulevikutegijaid. Ühed suuremad ootused ja samas ka küsimärgid on 21-aastase ja 208 cm pikkuse Matthias Tassi kohal, kes sai eelmisel hooajal raske põlvevigastuse, kuid peaks algaval aastal olema Saint Mary’s Gaels’i üks võtmetegijaid.
Korvpall24.ee portaal uuris Matthiaselt umbes nädal enne hooaja ametlikku algust, kuidas on ta raskest põlvesidemete rebendist taastunud ning milline võiks olla tema roll kolmandal hooajal ülikoolikorvpallis. Loomulikult uurisime otse allikast, kuidas on USA-s suutnud kohaneda Tassi hea sõber Leemet Böckler, kes alustab ookeani taga tänavu oma debüütaastat.
Tass kogus oma debüüthooajal NCAA-s Saint Mary’s Gaels’i eest 34 kohtumise ja keskmiselt 14,8 minutiga 3,7 punkti ja 3,1 lauapalli. Teisel aastal tõstis eestlane oluliselt taset ning tegi kuni põlvetraumani kaasa 14 mängu ja tõi 23,4 minutiga keskmiselt 6,6 punkti, 3,6 lauapalli, 2,2 resultatiivset söötu ja 1,3 kulpi. Seejuures paranesid tema visketabavused väljakult 49,5% pealt 53,4% peale ja vabavisetel oli edasiminek veel nähtavam: 66,7% pealt 75% peale.
Alustame kõige tähtsamast, kuidas Sul põlvevigastusest taastumine on läinud ja mis seisus hetkel oled?
Taastumine on läinud väga sujuvalt. Kogu see koroona ning lockdown (lukkupanek – toim.) on mind selle protsessiga aidanud, kuna aeg on möödunud väga kiiresti. Loa kontaktiga treenida sain kuu aega tagasi ja olen sellest ajast korralikult meeskonnatrenne kaasa teinud. Eks alguses tuli asja rahulikult võtta, kuna poleks olnud tark kohe täie koormusega platsile tormata. Aga võrreldes inimestega, kes on eelnevalt ristatisidemete rebendist taastunud, siis ma naasin kiiremini palliplatsile kui nemad.
Algselt arvasin, et mind hoitakse ikka paarist drillist eemale ja võetakse rahulikult, aga kuna on tegemist minu kolmanda ülikoolihooajaga ja pean hakkama liidrirolli täitma, siis sooviti, et kohe enamus asju kaasa teeksin. Hetkel olen seisus, et tunnen ennast täiesti normaalselt. Teen trenni ja mängin küll põlvekaitsmega, aga loodetavasti umbes kahe kuu pärast saab ka sellest lahti. Siis näeb, mis seisus ma tegelikult olen.
Mis faasis teil treeningud hetkel on? Saan aru, et umbes kuu aega olete kossuväljakul meeskonnatrennidega kuuma andnud?
Treeningud on hetkel sellises faasis, et valmistume esimesteks mängudeks. Osaliselt käib juba konkreetse vastase jaoks valmistumine, kuid on ka viimaste detailide lisamist meie rünnakuplaanidesse kui ka kaitsemängu. Palliplatsil käib meil korralik lahing, mehed võitlevad ja annavad endast kõike.
Millal hooaeg ametlikult algab ja mis ootustega sellele vastu lähete?
Hooaeg algab meil ametlikult 25. novembril ning on Memphise vastu. Ning meie ootused on tüüpilised – me läheme võitma.
Gaelsi kodulehelt võib lugeda, et teie tiim kaotas eelmise aastaga võrreldes tinglikult 72% skoorist ehk peamised punktiviskajad lahkusid. Ühena peamistest, kes peaks asemele astuma, nimetatakse Sind. Kuidas ise näed, kas Sind ootab rünnakul ees suurem roll?
Kindlasti! Eelmisel aastal oli meil palju häid individuaalseid mängijaid, kes suutsid alati 1-1 olukorrast tekitada endale või siis tiimikaaslastele hea momendi. Ka sel aastal on meil palju häid individuaalseid mängijaid, kuid pall hakkab kindlalt rohkem alt läbi tulema ning minule antakse roll, kus saan tekitada teistele või siis endale viskekohti.
Kuidas Leemet Böckler on ülikoolieluga kohanenud? Kas Sinu arvates võiks temalt juba esimesel aastal korralikku panust oodata?
Lempsu on nagu Lempsu ikka. Ta suudab kiirelt erinevate keskkondadega harjuda. Ma võisin olukorrale kindlasti kaasa aidata, aga enamus töö on ta ikka ise teinud. Kindlasti läheb aega, et ta kogu programmi ja plaaniga ära harjuks, aga minu silmis saab ta väga hästi hakkama. Esimese aasta ootused on tal kõrged. Tema teab ja me kõik teame, et ootame Leemetilt esimese aasta mängija kohta palju ning ma olen 110% kindel, et ta suudab seda meile tõestada. Liiga palju tööd on tehtud, et mitte seda näidata.
Kui palju koroonaviirus teil seal igapäevast elu mõjutab ja kas on oht, et see rikub veel kogu hooaja ära?
Oht on kindlasti olemas. Nii mitmedki meeskonnad, ükskõik, mis spordialal, on pidanud oma programmiga pausi tegema, kuna mängijad on andnud positiivse testi. Meie oleme siiani iganädalaselt teinud koroonateste ning sellest nädalast alates hakkame neid tegema igal teisel päeval. Võib öelda, et vaikselt hakkab nendega ära harjuma. Üldpildis peab igal pool maskiga ringi käima ning igapäevaselt peab telefonis küsitlusi täitma, et kas oleme olnud kontaktis kellegagi väljaspool meie “mulli” jne.
USA-s vältas pikalt presidendivalimiste trall. Kui palju seda igapäevaelus näha oli ja kui palju see teema näiteks kolledžinoorte hulgas aktuaalne on ja arutlust leiab?
Nüüd, kus see valimiste trall on praktiliselt läbi, võib öelda, et asjad on veidikene maha rahunenud. Kuigi pole veel ametlikult võitjat lõplikult välja kuulutatud. Aga enne valimispäeva oli see trall päris tõsine, kuna vahet polnud, kus mingil hetkel olid, nägid ühe poole toetajaid oma silte ja lippe hoidmas. Aga meie rääkisime sellest ikka palju. Kui oli valimispäev, siis garderoobis oli pidev jutt, et kes mis osariigi just võitis jne.
Tänavu alustab USA ülikoolides hooaega ajalooliselt suur hulk Eesti noorkorvpallureid, kui paljude meestega ise jooksvalt kontaktis oled ja kui palju üksteisele kaasa elate?
On tõesti palju eestlasi siia tulnud, aga mina just paljudega kontaktis pole. Kõige rohkem olen suhelnud muidugi Leemetiga ja siis selle teise ginger’iga (punapeaga – toim.) Audentese süsteemist (Ran Andreas Pehka – toim.). Lisaks neile räägin vahetevahel ka Taavi (Taavi Jurkatamm – toim.) ning Carlosega (Carlos Jürgens – toim.), aga seda harva. Taaviga kohtume sel aastal ka palliplatsil, seega vabavisete ajal jõuame rääkida kõigest, mis toimunud on.
Kuidas ise hindad, kas põlvevigastus viis Sind tasemes mingi ajaperioodi võrra tagasi või vastupidi, said sellel ajal mingite oma nõrkuste kallal rahulikult tööd teha ja tuled hoopis paremana tagasi?
Ei saa öelda, et ma just midagi positiivset sellest vigastusest sain, kuna tegemist oli ikka tõsise traumaga. Seega ma ütlen, et midagi väga head sellest välja ei tulnud. Eks olukord andis kindlasti võimaluse väikeseks pausiks, kuid ma usun, et ilma selle vigastuseta oleksin teinud väga hea hooaja ning ei tea, mis oleks võinud juhtuda. Võib-olla oleks Gonzagale ka paki pannud, mine sa tea.
Kui nüüd Matthias Tass uue hooaja alguses umbes aasta hiljem ametlikus mängus väljakule astub, siis mille poolest see praegune Matthias on kossuplatsil parem kui aasta tagune Matthias?
Tead… tahaks loota, et Matthias Tass aasta pärast vigastust on igas asjas parem kui toonane Matthias Tass ning lisaks pole tal enam põlveprobleemi. Kui ma pole igas asjas parem, siis on ilmselge, et pole piisavalt tööd tehtud. Ega ma nii vana ka just pole, et aastaga asjad kehvemaks läheksid.
