fbpx
Close

Täispanga peale välja läinud Jaan Puidet: rootsi keeles minust taga rääkida ei saa

-Jaan Puidet | Foto: KFUM Jämtland Basket Facebook

-Jaan Puidet | Foto: KFUM Jämtland Basket Facebook

Sügisel taasliitus Jaan Puidet pärast aastast pausi Rootsi kõrgliigas mängiva Jämtland Basketi meeskonnaga, kus teda ootasid ees tuttav peatreener ja fännid, kellega koos sooviti jahtida Rootsi meistritiitlit.

Suurte ootustega alanud hooaeg ei kulgenud 28-aastase Puideti ja Jämtlandi jaoks nii nagu loodeti ning tagatipuks kustutas koroonaviirusest tekkinud olukord ka kõik võimalused, et kevadel siiski kõrgemasse mängu sekkuda. Korvpall24 võttis ühendust Rootsis enda neljanda hooaja lõpetanud 193 cm pikkuse tagamängijaga ja uuris, millised muljed on sel aastal fännide kogutud raha eest palgatud Puidetil seoses lõppenud hooajaga.

Eelmisel aastal pallis Puidet Eesti-Läti korvpalliliigas TalTechi ridades, kus 25 mängus kogus eestlane enda arvele keskmiselt 29 minutiga igati korralikud 13,4 punkti, 6,7 lauapalli, 4,8 resultatiivset söötu ning 1,5 vaheltlõiget. Kuigi 28-aastase mängumehel oli võimalik jätkata ka TalTechis, soovis tagamängija võtta suuna välismaale.

Huvi eestlase vastu näitasid üles mitmed välisklubid, kuid Puideti sõnul sai Jämtlandi taasliitumisel määravaks suve alguses peetud jutuajamine peatreener Torbjörn Gehrke’ga. „See oli tema viimane aasta ja ta oli nõus kõik mängu panema, et üritada meistritiitlit saada,“ ütles tagamängija. „Sellepärast ta palus, et teeme viimase aasta koos. Olin enne seda ka lubanud, et kui ta läheb täispangale ja abi vajab, siis helistagu.“

Eelmisel hooajal TalTechis pallinud, kuid enne seda kolm aastat järjest Jämtlandis leiba teeninud Puideti sõnul olid klubi ootused vahepealse aastaga muutunud. „Võistkond komplekteeriti teistmoodi ja suurem pinge oli võita,“ märkis eestlane.

Lõppenud hooajal võtsid meeskonna kandvates rollides kohad sisse välismaalased, mistõttu käis põhiline suhtlus klubis inglise keeles. Samas ütles Puidet, et on aastatega niipalju ka kohalikku keelt selgeks saanud, et saab aru, kui temast räägitakse. „Rootsi keel selge ei ole, aga minust taga rääkida rootsi keeles ei saa,“ tunnistas tagamängija.

Võrreldes varasemate aastatega oli üheks muutuseks ka see, et hooaja esimeses pooles ei olnud Puidet ainus eestlane, kes Jämtlandis mänguminutite eest võitles. Vahetult enne Eesti-Läti korvpalliliiga algust liitus klubiga Toomas Raadik, kellega koos mängiti ka 2018/19 hooajal TalTechis. Raadik käis Jämtlandi särgis väljakul kümnes kohtumises ning viskas keskmiselt 17,5 minutiga 8,8 punkti, võttis kolm lauapalli ja andis 0,6 resultatiivset söötu. Detsembri algul lahkus 202 cm pikkune mängumees Rootsist ja siirdus Norra kõrgliigatiimi Baerum Basket.

Sügisel startinud Rootsi meistriliiga ei alanud Jämtlandi jaoks nii nagu loodeti. Hooaja esimeses pooles suudeti 15 mängust võita vaid viis. Lisaks meeskonna vaevalisele algusele, pidi ka Puidet pärast kaheksat kohtumist vigastuse tõttu üle kuu platsilt eemal olema. Ajal kui kipsis käega Puidetil tuli võistkonna tegemisi kõrvalt vaadata, toodi tema kohale ka uusi mängijaid. „Kartsin seda natuke, kui vigastusest tagasi hakkasin tulema, aga see andiski rohkem motivatsiooni. Tegin endast kõik, et tulla tagasi täpselt samas seisus nagu olin enne vigastust,“ rääkis eestlane aasta lõpus saadud vigastusest. „Kuna töö oli alla pandud, siis teadsin, et saan oma koha kiirelt tagasi. Ka mängurütm taastus kiirelt, sest olin heas vormis ja koguaeg trennides kohal.“

Jämtland Basket jõudis sel hooajal kõrgliigas pidada 33 mängu, millest võita suudeti 15 ning kaotus tuli vastu võtta 18 korral. Sellise saldoga asetus eestlase koduklubi turniiritabelis kuuendale kohale. Erinevalt Eesti-Läti korvpalliliigast, otustati vaatamata poolikuks jäänud hooajale kuulutada Rootsi meistriks Boras Basket (28-5).

Puidet käis tänavu Rootsi meistriliigas platsil 20 kohtumises ning keskmiselt jäi eestlase arvele 30 minutiga 9,4 punkti, 5,8 lauapalli, 3,7 resultatiivset söötu ja 1,1 vaheltlõiget. 28-aastane tagamängija parandas oma neljandal hooajal Eesti läänenaabri juures nii resultatiivsust kui korvisöötude jagamist. Ainult lauavõitluses jäi Puideti keskmine alla 2017/18 hooajale, kui eestlane hankis toona 6,9 lauapalli mängu kohta.

Nii individuaalses kui võistkondlikus plaanis ei jäänud Puidet rahule, kuna hooaeg jäi poolikuks ja korralikult lõpetamata. „Hooaja lõpus saime võistkondlikud asjad toimima ja siis kõik lõppes,“ leiab 28-aastane mängumees tagantjärgi.

Kuigi eestlasel on nüüd seljataga kogemus nii Rootsi meistriliigas kui Eesti-Läti korvpalliliigas, on Puideti arvates raske neid omavahel võrrelda, sest mängustiil on teistsugune ning rõhku pannakse erinevatele asjadele. Samas leidis Puidet, et Rootsi klubid võiksid teisel pool Läänemerd konkureerida küll. „See aasta ütleks, et peale Kalev/Cramo teistega eriti vahet ei ole.“

„Kui Eesti-Läti liiga mängustiil põhineb kaitsel, siis Rootsis keskendutakse individuaalsele rünnakule. Igas võistkonnas on üks-kaks head skooritegijat ja teised on rohkem rollimängijad. Pall on nende mängijate käes enamus ajast ja ülejäänud ootavad tema otsust. Kas söödab või viskab ise,“ ütles 28-aastane eestlane Rootsi ja Eesti-Läti liiga võrdluse kohta.

Tulevikuplaanidele pole 28-aastane Puidet hetkel jõudnud veel mõelda. „Arutan agendiga ja olen hetkel kõigele avatud,“ lubas 193 cm pikkune tagamängija.

scroll to top