fbpx
Close

Oma aja snaiper Tõnis Randala: kui nii palju punkte kokku tuleb, siis peab ikka hea olema

Avatar
-Tõnis Randala lauavõitluses Eesti NSV – USA korvpallikohtumises Tallinnas 1974. aastal | Foto: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA/muis.ee

Eesti korvpall peab tänavusel aastal oma 100. juubelit ning selle auks ilmub erilehel Korvpall100.ee aasta jooksul 100 intervjuud erinevate inimestega korvpalli seest ja ümbert. Üheks oma ajastu legendiks on kindlasti 1970-ndatel ja 1980-ndate alguses vastaste korvid palle täis ladunud Tõnis Randala, kelle nimel on senini Eesti meistriliiga punktirekord 56, mis on püsinud nüüdseks juba üle 41 aasta.

Kui küsisime, kas 191 cm pikkuse snaipri viskekäsi oli treenitud või kaasasündinud, vastas mees muiates: “Ikka kaasasündinud, muidu viskaksid kõik hullud treenijad ju sisse. Aga ei viska. Kui palju minagi seda visketrenni olen teinud? Kui veel Kohilas elasin, siis maja hoovi peale panin korvirõnga üles ja loopisin peale küll, aga palju see ikka aitas.”

Tasub meenutada, et Randala mängumehe aastatel veel kolmepunktijoont korvpalliväljakul polnud. Usutavasti oleks vastasel juhul mehe punktirekordid veel võimsamad? “Natukene kindlasti, kuigi ma polnud eriti nii kauge loopija,” vastas Randala. “Üritasin küll, aga põhiline leib oli mul ikkagi keskpositsioon. Aga kui kolmesejoon oleks maas olnud, siis ehk oleks mõnel viskel sammukese tagasi astunud.”

Paljude Eesti korvpalli legendidega väljakut jaganud Randala oli ka nõus väitega, et teda võib nimetada oma ajastu üheks paremaks viskajaks, kuna mängudes toodud punktiskoorid lihtsalt ei luba muud väita. Tema käes on endiselt Eesti meistrivõistluste ühe mängu punktirekord (Randala tõi 10. märtsil 1979 toimunud kohtumises 56 punkti – S.S.).

“Mäletan, et see oli EPA-ga mäng ja tolle aja üks tugevamaid kaitsemängijaid Jaan Orav kattis mind. Aga mis seal siis keerulist on? Lähed üle ja viskad sisse ja ongi kõik. Hüppad kõrgemale kui kaitsemängija ja ongi punktid olemas. Väga lihtne,” meenutas punktikütt muiates oma kunagist vägitegu.

Kui see nii lihtne on, siis miks Sinu sooritust pole 41 aasta jooksul ületada suudetud (18. aprillil 1992. aastal viskas Peeter Grünthal samuti 56 punkti ja kordas tippmarki – S.S.)? Muiates jätkanud Randalal oli vastus varnast võtta: “Ju neile ei antud viskekätt.” Ta lisas veidi tõsisemalt: “Kui nii palju punkte kokku tuleb, siis peab ikka hea olema. Muidugi, kui sa teed suure hunniku viskeid, tuleb ka 50 punkti kokku, aga minu protsendid olid head, ikka sinna 50%-70% kanti.”

Loe täispikka intervjuud siit: INTERVJUU | Tõnis Randala: korvpalliga rikkaks ei saanud, aga korteri ja autoostuloa sai küll

scroll to top
Inline
Inline