fbpx
Close

Reinar Hallik treeneritööst: laste säravad silmad toovad korvpallirõõmu tagasi

Avatar
-Reinar Hallik | Foto: Siim Semiskar

Eelmisel aastal tipptasemel mängijakarjäärile joone alla tõmmanud Eesti korvpallifännide üks lemmikuid, Reinar Hallik, on praegu igapäevaselt edendamas läbi omanimelise Reinar Halliku Korvpallikooli Ida-Virumaa sporditegevust ning üritamas seda piirkonda taas jõulisemalt Eesti korvpallikaardile tõsta.

“Olen autojuht, korvpallitreener, korvpallikooli omanik, teise liiga võistkonna mängija ja treener, isa ja mees… ega rohkem ei olegi,” luges Hallik portaalile Korvpall24.ee üles oma praegused ametid. Endisel korvpalluril hõlpu ei ole, kui nädalas üks päev on koguni selline, kus hommikul kell 7 tuleb kodust välja sõita ning õhtul pärast südaööd jõuab alles tagasi.

“Kui koondisemänge käisin vaatamas, siis oli imelik tribüüni peal olla. Pulss oli 150-160 peal ja sõimasin seal kohtunikke… olin mängus täiega sees. Kui on põnevad mängulõpud ja rahvas on kaasas, siis mõtlen küll, et tahaks ka mängida,” selgitas Hallik.

Ta lisas: “Samas, kui ühe teise liiga mängu ära teen, siis pärast mõtlen, et poleks ikka suutnud edasi panna, kuna järgmisel päeval pärast mängu on paha-paha. Praegu olen kolme kuu jooksul umbes neli trenni saanud teha, ei jõua lihtsalt rohkem.”

Teises liigas tunneb Hallik ennast esmakordselt karjääri jooksul üsna kiire mängumehena: “Vähe lühemad mehed on vastas ja kõik üritavad mulle tõestada ja mu kiiretest jalgadest läbi minna. Teine liiga on ikka teine liiga – kiirused on teised ja mäng oli alguses harjumatu. Isegi kuidagi raskem oli esialgu mängida, ei oskagi selgitada miks. Üritan seda treeneripoolt ka vaadata ja nii on jube raske mängida.”

Treeneritööks on Hallik valmistunud juba mitu aastat ning mullu arutas ta Pärnu Sadama juhendaja Heiko Rannulaga pikalt neid teemasid. “Omavahel ma tögan neid sõpru, kes siiani veel meistriliigas mängivad, et kuradi hea lihtne oli ikka mängija olla – teed trenni, magad, sööd ja mängid… kogu lugu.”

Hallik käib 2-3 korda nädalas Sakust Ida-Virumaale trenne andmas ning see pidev sõitmine ja korvpallikooli asjade ajamine oli tema sõnul alguses raske, aga ajapikku on ka sellega harjunud.

“Treenereid on hetkel üks ehk mina. Pole veel neid vahendeid, et kedagi palgata. Üritame leida toetajaid ning õnneks hoiab meid elus Alutaguse vald, kes on meeletult tööd teinud, et me üldse eksisteeriksime,” kiitis Hallik kohalikku omavalitsust ning ka teisi sponsoreid, kes tänaseks abikäe on ulatanud.

Lapsi on Reinar Halliku Korvpallikoolis hetkel umbes 40 ning koostööd tehakse ka Jõhvi Spordikooliga, kellega on välja pandud ühiseid võistkondi.

Oma hoolealuste kohta on Hallikul vaid kiidusõnu: “Need on hästi kihvtid kutid! Kogu see muu asi – sponsorite otsimine, paberimajandus ja sõitmine – viskab vahepeal üle, aga saali minnes süda ja hing puhkavad. Näen laste säravaid silmi, kes kõik teevad sajaga seda asja. See toob suure rõõmu korvpallist tagasi!”

Küsimuse peale, kas korvpallikoolis on sirgumas juba ka mõned uued Reinar Hallikud, vastas mees naerdes: “Ma loodan, et ikka vähe kõvemad mehed tulevad!”

scroll to top
Inline
Inline