Taas on võistlustules Eesti korvpalli üks taseme näitajaid rahvusvahelisel areenil ehk meeste koondis ning reedel jäädi pärast võitluslikku mängu Gruusiale alla numbritega 73:80. Tooni andsid selles kohtumises meie poolt ennekõike kogenud mängumeeste kvaliteet ja noorte mõnevõrra konarlik mängu sekkumine.
Gruusia oli korvi all võimas ja lisaks täiendas ridu kodustatud mängumees Thaddus McFadden. Saksamaa tugevust nägime mõne kuu eest kodukamaral oma silmaga ning nüüd tuleb minna neile vastu võõrsil.
Korvpall24.ee portaalile antud intervjuus analüüsis koondise praegust olukorda ja tulevikuväljavaateid legendaarne treener ja sporditegelane Riho Soonik.
Mis praegu Eesti koondisel puudu jääb, et võidud koju ei tule?
Saksamaa vastu saime eelmisel korral noorte meestega kaotuse, see näitas tegelikult ära, et päris noortega välja ei vea. Gruusiaga mänguks saime praktiliselt kõik parimad mehed rivistusse. Mulle tundub, et Gruusia vastu jällegi me ei mänginud seda mängu välja, milleks selle koosseisuga oleksime võimelised olnud. Kui mina oleksin treener, siis mängitaksingi neid kõige kogenumaid ja targemaid mängijaid, nagu Talts, Kangur, Sokk jt. Mulle tundub, et Gruusia vastu polnud õige koht noori proovida. Teatud momentidel mängisime kui võrdne võrdsega. Mõlemad sõitsime nagu viienda käiguga, aga Gruusial oli vajalikul hetkel see kuues käik ka võimalus sisse lükata, meil seda ei olnud. Ma ei oleks noortega nii palju riskinud. Gruusia mängis oma kindla koosseisuga, tegid minimaalselt vahetusi, olid heas rütmis ja tulid päris kindlalt seda mängu võitma.
Kas treeneripink on sedapuhku eksinud?
Arutasime endiste tegijatega mängu kõrvalt, et oleks pidanud hoidma seda kindlat koosseisu, kellega alustasime. Meid lõid vahetused rütmist välja ja seda eriti rünnakul. Kaitse oli meil hea. Oleksime pidanud tegema kindlaid vahetusi, vähe riske võtma. Mängus tekkisid mitmed hetked, kus koosseis üldse ei toiminud. Näiteks poolaja lõpus oli seda selgelt näha. Lisapunkte me nende vahetuste pealt juurde ei saanud ja sinna see mäng läks. Tegelikult olime võimelised Gruusiat võitma.
Päris mitmel Euroopa koondisel nagu ka Gruusial on välismängijad meeskonnas, kas Eesti peaks ka selle sammu ära tegema?
Gruusia mängu põhjalt võib öelda, et me olime väga hädas korvialuse tsooniga, kus kaks pikka viskasid üle 40 punkti meie vastu. Väga palju lõhkusid need rünnakud, kus tegime küll vea, aga lasime korvi alt viske ära panna. Need tekitavad palju stressi meeskonnale. Selgelt meil puudub puhas nr 5 tsenter, see on fakt. Mina olen seda ammu rääkinud, et meil on vaja kodustada korralik mängija, kes on tsentri mõõtu. Sellest ollakse siin rääkinud viimased kümme aastat ja tundub, et seda ei tule. Oodata, et meil Kotsar või mõni muu superkeskmängija esile tõuseb, see oleks nagu järgmine käik. Samas fakt on ka see, et nii kiiret arengut loota ei saa ning peame jätkama nendega, kes meil võtta on.
Millal Sinu arvates noored ohjad üle võtavad ja kvaliteeti näitavad?
Sisuliselt see protsess juba käib. Täna on palju räägitud, et rahvuskoondisesse tulid mehed tagasi ja seda on hakatud väärtustama. Minu jaoks on väga oluline, et rahvuskoondis on koht, kuhu tullakse vabatahtlikult kohale. Kellelegi ei pea maksma ja kedagi ei pea sundima, see on kõige alus. Meil noored on tegelikult platsil olemas. Võtame Kullamäe, Hermeti jne, kunstlikult pole mõtet põlvkondade vahetust teha. Kui kogenud mängija ei kesta enam, siis ta saab sellest aru ja astub ise kõrvale. Panna kohe kõik 20-aastased koondise eest välja, nagu siin katsetasime, siis see pole kindlasti õige käik.
