fbpx
Close

Toomas Raadik on Eestis tagasi: Rumeenias vaibale kutsumine tipnes lepingu lõpetamisega

-Toomas Raadik | Foto: Siim Semiskar

-Toomas Raadik | Foto: Siim Semiskar

Augusti alguspäevadel Rumeenia kõrgliigaklubiga Miercurea Ciuc CSM käed löönud pärnakas Toomas Raadik on pärast tormilist 3,5 kuud kodumaal tagasi. Rumeenia tiimiga, kelle hingekirja endisel kuulub ka Eesti koondise mängujuht Rait-Riivo Laane, on Raadikul leping tänaseks lõpetatud ja 30-aastane ning 202 cm pikkune suur äär on uuteks väljakutseteks valmis.

“Klubi polnud rahul minu esitustega pärast meie esimest turniiri, mind kutsuti vaibale ja pakuti välja variant, et vähendatakse palka 40% või lõpetatakse leping,” sõnas Raadik Korvpall24.ee portaalile. Eestis uut mängupaika mehel veel pole. “Hetkel Eestis veel klubi pole, aga Frederik Ross (endine Tallinna Tehnikaülikooli korvpallimeeskonna füsioterapeut – toim.) kutsus Rahvaliigasse,” muigas Raadik.

Raadik ei jäänud Rumeenias puutumata ka koroonaviirusest ning põdes selle võõral maal läbi. “Mul läks õnneks kergelt. Kolm päeva olid külmetuse tunnused: nina kinni ja pea kergelt lõhkus. Aga sellega asi ka piirdus.”

Küsimuse peale, miks Raadik oma mängu korralikult Rumeenias käima ei saanud, vastas pärnakas nii: “Ründes ei saanud viskeid sisse. Usun, et see võis olla tingitud just sellest koroonapausist. Esimeses sõpruskohtumises väänasin ka veidi hüppeliigest, viis päeva hiljem olin koroonapositiivne ja enne karikavõistlusi tuli meil umbes kolmenädalane paus, kus trenni eriti teha ei saanud. Enne võistlusi saime kogu satsiga treenida vaid seitse päeva ja kõigi mäng oli rabe. Ma lihtsalt ei saanud viskeid sisse ja seetõttu tõmmati ka vaibale.”

Elu Rumeenias oli Raadiku sõnul väga keeruline, kuna seal olid pidevalt väga karmid koroonapiirangud. “Alguses ei võinud me pärast trenni saalis ennast pestagi ja maski kandmine oli tava. Elu seisneski kodu, saali ja söögikoha vahel liikumises. Korvpalli osas oli tiim küllaltki professionaalne, tavaliselt tegime nädalas 11 trenni. Liigas paistis silma hästi agressiivne mäng, mida kohtunikud lubasid. Eesti liigas oleks nii mõnigi mängija juba pärast esimest viite minutit vigadega pingil olnud.”

Kuna eestlasi oli klubis kaks, siis sellevõrra oli elu veidi lihtsam. “See oli meile mõlemale suur boonus. Saime pidevalt asju arutada ja analüüsida ning ei tekkinud tunnet, et kodust väga kaugel oleks,” kiitis Raadik Rait-Riivo Laane seltskonda.

Tema info kohaselt on Laane Rumeenias ikka jätkamas: “Minu teada küll, kui midagi vahepeal muutunud pole. Klubis on peatreener samaaegselt ka mänedžer, president ja saali boss. Ehk kogu võim on ühe inimese käes ja ei tea kunagi, mis ta otsustab.”

scroll to top