Uue aasta esimesel nädalavahetusel Tallinnas peetud Balti mere korvpalli karikaturniiril alistas Eesti U18 koondis kõik kolm vastast ning jättis võidukarika koju. Kogu turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks hinnati kõrgete õhulendudega ja täpsete kolmestega silma paistnud Markus Ilver.
Jaanuari lõpus 18-aastaseks saav 201 cm pikkune Ilver kogus kodusel BSBC turniiril kolme matšiga keskmiselt 25,9 minutit, 15 punkti, 6 lauapalli ja 2 vaheltlõiget ning jäi publikule meelde “teisel korrusel” mängimise ja tabavate kaugvisetega (keskmiselt 2,3 tabamust kohtumises).
“Selline see USA korvpall on. Ookeani taga on samuti kolmesed ja pealtpanekud minu teema,” muigas Ilver Korvpall24.ee portaalile intervjuud andes. Igapäevaselt mängib ja õpibki Ilver USA-s, kus esindab Massanutteni sõjaväeakadeemia võistkonda.
Enda sõnul on noormees juba mõne kuuga välismaal arengus oluliselt edasi läinud: “Seal ma saan “number kolme” positsioonil mängida, siin Eestis mängisin pigem pika kohal. Saan USA-s rohkem ise palliga tegutseda ja olen seeläbi enesekindlamaks saanud.”
“Saan tunda suurt rahulu, et mänguajaga mul probleeme pole tekkinud. Olen ennast heast küljest näidanud ja ülikoolid on juba huvitatud. Läksingi USA-sse selle mõttega, et lõpuks ülikooli pääseda ja seetõttu olen õnnelik, et juba on õnnestunud silma jääda,” lausus Ilver.
Noormehe enda sõnul on temast huvitatud ülikoole palju, kuid kõrgema tasemega koole on nende hulgas 4-5. “Ma eriti sellepärast ei pabista. Olen kindel, et ühel hetkel see päev tuleb, kus ma ülikooliliigas väljakule jooksen. Aga hetkel on selleni veel vähemalt poolteist aastat aega.”
Ilveri sõnul hakkavad ülikoolid talle mingil hetkel pakkumisi tegema ning siis algab sobiva kooli otsimine. Tulevik võiks paika saada umbes 2021. aasta alguseks või veidi hiljem. Küsimuse peale, kui Euroopast tulevad korralikud klubid samuti uksele koputama, kas siis plaanid muutuvad, vastas Ilver konkreetselt: “Ei usu, USA jääb ikka kindlaks sihiks.”
Noortekoondise liidril on endisest tippkorvpallurist isa Priit Ilveri näol hea eeskuju lähedalt võtta, kuna ka Priit jõudis omal ajal USA kolledžisse välja. Vanemad korvpallisõbrad mäletavad, et ka Priit Ilver oli nooruses päris kerge jalaga ja tahtis ka kaugelt visata. “Eks minu mängustiil tuleneb isast ka veidi, aga olen alati kolmesekaare taga rohkem seisnud, mitte ise palliga kuigi palju toimetanud. See on asi, mida ma tahan ja pean arendama, aga nii see praegu on,” analüüsis Ilver enda ja isa mängustiilide sarnasusi.
BSBC turniiri kogemust nautis noormees täiel rinnal: “Hea on siin Eestis olla, tagasi pere ja sõprade juures. Muidu oleksin pidanud juba 2. jaanuaril tagasi minema, aga tänu koondisele sain kauemaks jääda. Tore on mängida vahelduseks teistmoodi korvpalli.” Täpsustava küsimuse peale, mil viisil Euroopa ja USA korvpall tema silmis üksteisest erinevad, vastas Ilver: “Siin on ikka rohkem liikumiste peale mängimine ja USA-s edasi-tagasi tormamine, kus joostakse surnuks ennast.”
Kas USA-s üldse sellist momenti mängudes pole, kus mängujuht rünnakul hoo maha võtab ja näpud mõne kombinatsiooni märgiks püsti viskab? “Siis, kui treener ikka väga närvi läheb ja vaatab, et mäng läheb käest ära, siis ehk öeldakse mängujuhile, et võta nüüd hoog maha ja teeme liikumisi ka,” muigas Ilver vastuseks ja lisas: “Eks me Massanuttenis mängime tegelikult kombinatsioone ka, aga pigem käib mäng kiirrünnakute peale ja kui üks-üks on võimalik teha, siis võetakse vastane kohe ette.”
Eesti U18 korvpallikoondis mängib eeloleval suvel 24. juulist 2. augustini EM-i B-divisjoni turniiril Rumeenias Oradeas ning selleks ajaks on võimalik koondisel peamiselt just korvi all veel tasemes juurde panna. “Pikkadega oli BSBC turniiril kerge probleem. (Mait) Peterson ja Joonas (Riismaa) pidid Itaaliasse jääma. Saime praegu ka ilma nendeta hakkama, aga suveks oleks neid vaja,” analüüsis Ilver.
BSBC turniiril oli kõikidel päevadel saalis ka Eesti meestekoondise uus peatreener Jukka Toijala, kes kaardistas tuleviku jaoks ka meie noorema põlvkonna pallureid. Ilveril on ambitsioon olemas kunagi Eesti A-koondise särk selga tõmmata, kuid hetkel ta nii kaugele veel ei mõtle. “Soov saada Eesti koondisesse on loomulikult olemas, see on ju au ja uhkus. Aga sellist mõtet, et juba tahaks pääseda, küll ei ole. Seal on teised mehed praegu ees. Kui kunagi tuleb see võimalus, siis kindlasti võtan kutse vastu, aga praegu on veel vara,” jäi noormees kahe jalaga maa peale.
Ajakirjaniku provotseerimise peale, et Eesti koondises on just taga- ja ääremängijate positsioonile tulevikus oodata päris tihedat konkurentsi ja kas Ilver ei karda seetõttu tulevikus koondiseplaanidest välja jääda, vastas noormees enesekindlalt naerdes: “Ei, karda. Kunagi ikka sinna jõuan! Vähemalt ma loodan…”
