Eelmise aasta novembris lahkus 26-aastane ääremängija Rosemary Rits Tallinna Ülikooli korvpallinaiskonnast ja liitus Prantsusmaa klubiga Franconville. Ritsi uus koduklubi mängib hetkel Prantsusmaa neljandas, kuid pürgib tagasi kolmandasse liigasse, kust eelmisel hooajal välja langeti.
Korvpall24 võttis ühendust Prantsusmaal mängiva Rosemary Ritsiga ja uuris, kuidas eestlannal uues klubis läheb ja millised on käimasoleva hooaja eesmärgid.
Milline on Prantsusmaa naisteliigade süsteem?
Tasemelt kõrgeim liiga on LFB (Ligue Féminine de Basketball – toim.) , millele järgneb LF2 (Ligue Feminine 2 – toim.), kolmas on NF1 (National Feminine 1 – toim.), neljas on see, kus mina mängin ehk NF2 (National Feminine 2 – toim.) ning edasi on veel NF3 (National Feminine 3 – toim.) ja noorteliigad.
Liiga, kus minu koduklubi mängib on jaotatud ilmakaarte järgi Põhja-, Ida-, Lõuna- ja Lääne-Prantsusmaa alagruppideks, kus on kokku 48 naiskonda. Kuna Franconville asub Pariisi külje all, siis me kuulume Põhja-Prantsusmaa alagruppi. Igas alagrupis on 12 naiskonda, kellest neli saavad play-offi. Kodus ja võõrsil mängudega selgitatakse välja play-offi võitja, kes pääseb final fouri. Kõik finaalnelikusse pääsenud naiskonnad tõusevad kõrgemasse liigasse ning alagruppide viimased langevad madalamasse.
Mis tasemel on Prantsusmaa neljas liiga võrreldes Eesti-Läti-Leedu ühisliigaga?
Liiga on põnev ja konkurents on väga suur. Tundsin end füüsiliselt nõrgana, sest võrreldes Eestiga on naised siin ülitugevad. Pead kogu aeg olema valmis enda koha eest naiskonnas võitlema. Ei loe, et oled välismaalane ning teenid kohe suuri minuteid.
Kuidas Sa Franconville’i naiskonda mängima jõudsid?
Tegelikult oli mulle see hooaeg ka varem pakkumisi tulnud, aga mul polnud õiget tunnet, et tahaks minna, kuid Franconville’i pakkumisega oli kuidagi teisiti. Mind tõmbas selle naiskonna juurde, sest neil oli ja on kindel eesmärk. Nad tahavad jõuda tagasi kolmandasse ehk NF1 (National Feminine 1 – toim.) liigasse, kus oldi eelmisel hooajal. Kuna Franconville’i pakkumine tuli põhimõtteliselt siis, kui nende mängijate registreerimise lõpuni oli jäänud viis päeva, pidin kiiresti otsustama, kas lähen või ei. Tegin poole tunni jooksul mõned enda jaoks olulised kõned ning ütlesin neile, et olen nõus.
Milline on Sinu roll naiskonnas?
Alguses tundsin end ebakindlalt, aga treener ja võistkond olid väga toetavad. Iga päevaga läks olukord paremaks. Nüüd alustan mänge algviisikus ja olen väga rahulk. Enamjaolt mängin number kolme peal, kuid mõnikord ka nelja positsioonil, kus mul on nii rünnakul kui kaitses oma kindlad ülesanded täita.
Kui palju on võistkonnas välismaalasi ja kes Sinu hinnangul on naiskonna võtmemängijad?
Võistkonnas on kaks välismaalast, mina ja üks ameeriklane, ülejäänud on prantslased. Ameeriklanna Dezirae Elias on Arizonast pärit mängujuht. Ta on pisike, kiire ja kõrge korvpalli IQ-ga. Tal on head oskused palli käsitleda, visata ning söötu jagada. Natukene meenutab meie Birgit Piiburit, kes on samuti lühike, kiire ja hüppab kõrgele.
Naiskonna kapten on 194 cm pikkune Stephanie Dufour, kes on hea viskekäega ning väga liikuv pikk. Kuna ta on meil kõige pikem, siis ongi meie liikumised üsna tema kesksed.
Positsioonil neli mängib Christelle Akon-Akech, kellel on enda positsiooni kohta ülimalt hea pallikäsitlus. Tema tugevused ongi just kiiruselt üks-üks mängimine, oskus mängida kolmepunkti joone taga, selg korvi poole ning visata nii kaugelt kui ka lähedalt.
Eraldi tooksin välja meie vanima mängija Caroline Trottini, kes on 32-aastane prantslanna. Ta on meie naiskonnas kõige paremas füüsilises vormis. Me kutsume teda võistkonna emaks, kuna ta on kogenud ja kõige vanem. Samuti oskab ta alati õigel hetkel õigeid asju öelda ning naiskonna käima tõmmata.
Mis keeles Sa treeneri ja naiskonnaga suhtled?
Suhtlemine käib frenglish’is (segu inglise ja prantsuse keelest – toim.). Algul rääkisin küll inglise keeles, aga kuna üldiselt käib siin suhtlus prantsuse keeles, siis hakkasin ise keelt õppima. Enne siia tulekut oskasin prantsuse keeles öelda ainult tere ja head aega. Kuna treeningud on kõik prantsuse keeles, siis treener on mulle öelnud, et ma vajadusel küsiksin, kui mõni asi segaseks jääb. Inglise keeles suhtlen ameeriklasega ja kuna prantslased tahavad ka keelt harjutada, siis ühistel üritustel harjutavad nad inglise keelt. Üldjuhul saan ma jututeemadel prantsuse keelest juba aru, aga suhtlen ikkagi veel inglise keeles. Eks mingeid asju, mida olen õppinud ma proovin ja harjutan ka, aga tunnen, et olen veel natuke liiga lühikest aega õppinud.
Milline on Sinu nädalagraafik?
Esmaspäeva hommikud on enamasti vabad ning õhtul on kõva andmine. Tavaliselt teeme üldfüüsist või CrossFiti. Mõnikord, kui treeneril on natuke leebem tuju, siis lähme poksitrenni. See kestab 2,5 tundi ning pärast oled omadega täiesti läbi.
Teisipäeva hommikul käin jõusaalis, pärast lähen saali ja viskan poolteist tundi. Õhtul on naiskonnaga pallitrenn, kus me tavaliselt mängime viis viiele ja harjutame liikumisi.
Kolmapäeval on jälle jõusaal ja visketrenn, mis on küll naiskonnaga koos, aga igaüks harjutab individuaalselt. Kolmapäeviti annan trenni ka väikestele lastele. Meil on siin selline nõue, et kõik mängijad peavad nädala jooksul tegelema ka noortega ning ei ole vahet kas poiste või tüdrukutega. Eesmärk on olla kohalikele lastele eeskujuks ja neid aidata.
Neljapäeva hommikul on jõusaal ja viskamine ning õhtul on naiskonnaga trenn. Reede hommikuti on jõusaal vabatahtlik ja õhtud on vabad.
Laupäev on mängupäev. Juhul kui on kodumäng, siis on hommikul võistkonnaga ühine hommikusöök. Pärast sööki on üheskoos viskamine ja videote vaatamine. Mäng on õhtul kell 20 ehk meie aja järgi kell 21, mis oli minu jaoks algul täitsa öökorvpall. Pühapäev on alati vaba.
Millised on naiskonna taustajõud?
Meil on kolm korvpallitreenerit, jõusaalitreener, füsioterapeut ja arst. Peatreener on endine profikorvpallur, kes pärit Lõuna-Prantsusmaalt. Teda toetavad kaks nooremat abitreenerit, kes on samuti prantslased. Jõusaalitreener on Prantsusmaa paremuselt kolmas tõstja.
Kas klubis on lisaks naiskonnale ka profitasemel meeskond?
Ei ole, meeskonnas mängivad amatöörkorvpallurid. Meie oleme klubipüramiidi tipp. Tegelikult on siin veel üks naiskond, aga nemad on nooremad ja mängivad madalamas liigas. Osad tüdrukud treenivad vahest ka meiega koos, mis on kasulik nii neile kui ka meile.
Kui pikk leping Sul naiskonnaga on?
Praegune leping on hooaja lõpuni ehk juuni alguseni, aga olen klubiga rääkinud lepingu pikendamisest. Nende poolt on huvi suur ja mina ütlesin ka, et kui me täidame eesmärgi tõusta kõrgemasse liigase, siis olen järgmisest hooajast huvitatud. Saaksin mängida uute võistkondadega ja edasi areneda.
Millised on Sinu ja võistkonna eesmärgid käimasoleval hooajal?
Võistkonnaga on eesmärk jõuda final fouri ja tõusta tagasi kõrgemasse liigasse, kus naiskond varem mängis. Individuaalselt tahaksin kindlasti mentaalselt veel tugevamaks saada ja meil on siin vahva jõusaali treener, kes on mind pannud tegema selliseid asju, mida ma poleks elu sees uskunud, et ma jõuan teha või saan selliste asjadega hakkama. Temaga koos olen pannud paika eesmärgid, mida soovin harjutustel ja raskustel saavutada.
