Eesti meeste rahvuskoondise mängu Itaalia vastu käis vaatamas muuhulgas legend Anatoli Krikun. Omal ajal Nõukogude Liidu koondisega nii juunioride kui ka meeste seas tiitlivõistluste medaleid võitnud mees (juunioride EM kuld 1966 ja 1967, 1968 OM pronks, 1970 MM pronks) jälgis noort Eesti koondist teraselt.
Korvpall24.ee sai Krikuniga jutule otse Saku Suurhallis keset korvpallimelu. Saime teada, mida arvas endine tippmängija praegusest koondisest ja mis seob teda peatreener Jukka Toijalaga.
Esmalt muljed Eesti-Itaalia mängust: “Pärast esimest poolaega tundus, et koondisel pole viga. Kui mängitakse hästi kaitses, siis rünnak tuleb iseenesest välja. Esimene poolaeg oli minu jaoks väike üllatus, sest kartsin, et läheb hullemini ja pikad itaallased lõhuvad meid ära.” Krikuni meelest, aga ei näita hea resultaat esimesel poolajal tõsistes mängudes midagi: “Esimene poolaeg on ikkagi soojendus. Sellega saadakse oma rütm käima ja alles teisel poolajal läheb mänguks (teise poolaja kaotasime 12 punktiga – toim.).”
Lisaks meenutas vanameister enda noorusaegasid seoses Itaaliaga: “Mul endal oli pool korvpallielu nooremast peast seotud Itaaliaga. Mängisin seal Itaalias juunioride EM-il, kus Nõukogude Liidu koondisega võitsime. Hiljem käisime liidu koondisega aastaid Itaalias mängimas, umbes 20 korda kokku. Nad tahtsid meie vastu mängida, kuna liidu koondis oli pikk ja tugev. Nad ise olid 1966. aastal suuresti asjaarmastajad. Hommikul tegid tööd ja õhtul trenni.”
Seejärel rääkis Krikun Soome korvpallikoondisest võrreldes Eestiga ja koondise peatreener Jukka Toijalast: “Praeguses Soome koondises pole ühtegi korralikku mängujuhti ja nad said Serbialt suure kaotuse (20.02 jäi lõppseisuks 58:80 – toim.). Meil aga on koguni kolm mängujuhti ja ma ütlen, et mida rohkem, seda parem. Minu jaoks on see väga positiivne. Kõik need kolm on võimelised mängu juhtima.”
Krikun oli paarkümmend aastat tagasi (1996-2000 – toim.) Soome koondise abitreener ja tema vastutada oli ennekõike tagaliin ja väiksemad ääred: “Praegune Eesti koondise treener mängis väga hästi mängujuhi positsioonil Soome liiga tasemel, aga koondisesse ei mahtunud, sest siis olid Soomel kõvad mängujuhid ees nagu Teemu Rannikko jt. Me ei kutsunud Toijalat koondise laagritessegi. Ta oli kõva töömees, aga polnud oma oskustelt Euroopa tasemel. Olen teda seni ainult mängijana näinud, aga tema käekiri treenerina väärib avastamist.”
