Tänavusel koroonaviiruse poolt ootamatult lõpetatud hooajal oli koduses Paf Eesti-Läti korvpalliliigas üheks staariks Tartu Ülikooli suur äär Kregor Hermet. Sarnaselt kõigile teistele spordimeestele ja -naistele on ka Hermet praegusel hetkel keerulises olukorras, kuna võimalust igapäevast tööd teha ja leiba teenida pole.
22-aastane Eesti koondislane on varasemalt pallinud Hispaania tugevuselt teises liigas ning mängis Tartus teist hooaega. Keskmiselt kogus 205 cm pikkune mängumees tänavuse 22 kohtumisega 30 minutit, 16,8 punkti, 5,5 lauapalli ja 1,4 resultatiivset söötu.
Veebruaris peetud Eesti koondise esimeses EM-valikaknas pääses Hermet 12-mehelisse rivistusse ja sai kahes kohtumises ka keskmiselt 12,7 minutit mänguaega. Tema statistikasse kogunes Põhja-Makedoonias 8 punkti ja 2 lauapalli ja kodus Itaalia vastu 2 silma ja 1 lauapall.
Korvpall24.ee uuris Tartus viibivalt korvpallurilt, kuidas on ta koroonaviiruse poolt vallutatud maailmas uue reaalsusega kohanenud ja millistes toonides näeb ta oma spordiala tulevikku.
Kuidas hetkel koroonaviiruse ohus seatud eriolukorraga toime tuled?
Ega siin midagi väga teha pole, nüüd pandi ka spordiväljakud kinni. Ma korra päevas ennast ikka liigutan või õues käin. Viimased päevad olen jooksmas käinud ja siis olen ka rattaga sõitnud. Korra proovisin ka ühe Tartu välijõusaali ära ja kodus saab harjutusi teha. Kindlasti täiesti erinev rutiin sellest, mis on tavaliselt hooaja vältel või hooajaks valmistudes. Tuleb olla leidlik ja otsida alternatiive. Võib-olla selline teistsugune lähenemine on omas mõttes ka kasulik.
Kui raske löögina te sellise hooaja lõpu Tartu Ülikooli meeskonnas vastu võtsite?
See tuli ikka üsnagi ootamatult. Kui meil oli kodus TalTechiga mäng (Tartu võitis 11. märtsil 100:66 – toim.), siis veel samal päeval arutati, kas homsest (12. märtsist – toim.) jäetakse ära rohkem kui 100 inimesega üritused. Seda ei uskunud keegi, et vähem kui nädalaga eskaleerub asi nii kaugele, et jääb kõik ära. Eks siiamaani pole veel selle mõttega harjunud ja meeskonnale oli see kõva pauk. Eelmisel suvel töötasime selle nimel, et sel kevadel jõuda kaugemale kui eelmisel hooajal. Viimastel nädalatel kõik märgid näitasid, et oleme liikumas vormikõveraga õigel teel. Aga olukord on kõigile uus ja raske ning jääb vaid loota, et varsti see vaibub ja tavapärane normaalsus taastub.
Just profisportlased olid põhimõtteliselt esimesed, kes töö kaotasid ja tõenäoliselt paljud klubid satuvad hätta ja jäävad hooaja viimaste palkade maksmisega hätta. Kuidas sellega toime tulla?
Kindlasti on olukord meil väga keeruline. Inimesed paljudel teistel ametikohtadel on võimalik kodukontorist tööd jätkata. Järgmine leping ja reaalne palk võib tulla alles augustis või septembris. See jätab mängijatele suure lünga sisse ja mõttekoha, mis edasi teha. Eks kõik peavad isiklikus plaanis mingi lahenduse leidma. See ei puuduta mitte ainult korvpallureid.
Oled Sa jõudnud juba enda tuleviku kohta mõelda?
Tartuga järgmiseks aastaks lepingut pole. Praegu ei tea veel, mis saab, sest osad klubid juba otsivad uusi mängijaid, osad ei otsi. Kindlasti tahaksin järgmisel aastal sammu edasi teha. Oma peas mõtlen ikka, et sooviks jõuda Euroopas mõnda tugevamasse liigasse ja proovida kanda kinnitada. Midagi kindlat ei tea ja natuke on selle jaoks ka vara. Äkki juunis hakkab midagi selguma.
Kas praeguses olukorras sellist mõtet pole pähe tulnud, et viskaks ketsid nurka ja läheks muud tööd tegema?
Ketse nurka ei viska, sest järgmine hooaeg ikka tuleb ja tahaks igal juhul karjääriga kõrgemale tasemele liikuda. Aga praeguses olukorras ja ilmselt ka suvekuudel ei ütleks ka mingist tööst ära. Aga lõplikult kindlasti mitte, tahan ikka edasi mängida. Tuleb lihtsalt loota, et see asi ei läheks nii kaugele, et mõjutaks järgmist hooaega.
Veebruaris mängisid kaasa Eesti koondise EM-valikmängudes. Millise tundega neid kohtumisi meenutad?
Meil oli uus treener ja üsna uus meeskond, aga ilmselt kõik said sealt kaasa võtta pigem rohkem positiivset kui negatiivset. Mulle tegi rõõmu, et olime nii uues olukorras, aga kõigest nädalaga suutsime näidata üsna head korvpalli. Polnud kaugel, et oleksime võinud võtta kaks võitu. Ühe saime kätte ja see oli miinimumeesmärk. Lahe oli see, kui palju rahvas huvi tundis ja kodumängule kohale tuli. Ma arvan ka publikul ja Eesti üldsusel on mõnus ootusärevus, kuhu selle generatsiooni sats võib välja jõuda. Mingeid piire pole, sest meeskond on andekas ja kõik väga tahavad.
Koondise pikkade osakonnas läheb järjest tihedamaks, kui USA ülikoolikarjääri lõpetanud Maik-Kalev Kotsar ja hetkel veel samuti kolledžis palliv Matthias Tass hakkavad samuti kohta soovima. Kui palju Sind motiveerib soov pääseda 12 hulka ka novembri mängudeaknas?
Kindlasti tahaks meeskonda pääseda. Tegelikult oli uue peatreeneri (Jukka Toijala – toim.) visioon, et suvel saavad koondislased koos treenida. Et poleks ainult nädalased koondiseaknad, kus me kokku tuleme. Eks paistab, kuidas läheb ja kas saab hakata mingil hetkel ühistrenne tegema. Aga, kui saab ja tulevad kokku head mängijad, kes tasemelt võrdsed, siis see annab võimaluse kõigil areneda.
Kas Sina usud, et järgmiseks hooajaks ehk augustiks-septembriks on normaalne olukord taastunud ja saab korvpalliga edasi minna?
Ma tahaks uskuda, et on küll. Eestis on ka eriolukorra nõuded nii karmiks läinud, et ehk saab viiruse leviku pidurdatud. Viiruse lähtekohas Hiinas on näha paranemismärke. Eks natuke võtab veel aega, aga suve keskel ehk võib minna juba tagasi tavarütmi. Tahaks loota, et see seisak järgmisele hooajale liiga suurt põntsu ei paneks ja korvpall saab jätkuda.
Kuidas Tartus praegune linnapilt on? Kas inimesed täidavad eriolukorra juhendit mitte koguneda?
Üldiselt ma pole suuri kogunemisi näinud ja linnapilt on päris tühi. Aga inimesed, mõned lausa ilmselt esimest korda, kasutavad võimalust väljas liikumiseks ja palju on näha jalutajaid, jooksjaid ja rattaga sõitjaid. Seda tuleb teha mõistlikult, et mitte ühes kohas ninapidi kokku saada.
Kas võib juhtuda, et need korvpallurid, kes praeguses olukorras püsivad motiveerituna ja teevad trenni, võivad uut hooaega silmas pidades teiste ees eelise saada?
Ega tavaliselt ka, kui hooaeg läbi saab, siis võetakse endale lühike puhkus. Nüüd venib see paus aga nii pikaks, sest pole käes veel isegi aprill. Ei usu, et keegi juba suurte koormustega põhja laob, aga igapäevane liigutamine tuleb kindlasti kõigile kasuks. Ainuüksi seepärast, et kui istud kogu päeva kodus, siis ühel hetkel hakkab katus sõitma ja saavad tubased tegevused otsa.
