Eesti naiste rahvuskoondise peatreener Janne Schasmin jätkas oma Facebooki lehel Korvpallitreener Janne oluliste persoonide tutvustamist Eesti korvpallist. Seekordseks kangelannaks oli Pille Tali.
Janne Schasmin: “Pille on minu jaoks meelde jäänud alati rõõmsana! Pidevalt on tal midagi teoksil ning alati ta organiseerib midagi põnevat ja olulist. Temaga koos juba igav ei hakka. Meil on koos palju naljakaid seiku üle elatud, lennureisidest rääkimata. Väljakul on ta sitke mängija, kes üks-üks võitlustes pea alati võitjaks jääb.
Kuidas jõudsid korvpalli juurde ja mis motiveeris Sind just korvpalli mängima?
Nagu enamuses vist sellel ajal – pinginaaber kutsus. Ja jäin selle ala juurde, sest korvpall sai väga kiiresti suureks osaks minu elust. Alguses toreda kohustusena, hiljem lisandusid arusaam iseenda arengust, saavutustest, kuhugi kuulumisest… siis lisandusid veel võistlussõidud – võimalus maailma näha tehes midagi, mis sulle endale väga meeldib. Ja seda tänaseni.
Mis oli Sinu jaoks korvpalli mängimise aja jooksul kõige meeldejäävam või erilisem moment?
Saavutusena kindlasti maailmameistritiitel veteranide MM-ilt Orlandos 2015. aastal. Aga muidu vaieldamatult kõik minu tiimikaaslased ja seda igal ajajärgul, kui ma olin korvpallis või selle juurde jälle tagasi tulin. See on midagi, mida individuaalala sportlane kunagi ei tunneta. Need jagamise emotsioonid platsil, riideruumis, enne ja pärast mängu. See tiimitunde vajadus on minu jaoks kandunud üle ka minu tööellu ja sõpruskonda.
Millega oled saanud lisaks korvpalli mängimisele panustada meie korvpalliellu?
Olen olnud eelnevatel aastatel naiste korvpalli eest võitleja, kuuludes alaliidu juures tegutsenud komisjoni, osalenud veterankorvpalli tegevuses juhatuse tasandil ja andnud oma panuse ka aastatepikkuse n-ö vanade inimeste korvpalliturniiride korraldamisega – Võru Võidturniir ja Pärnu Ice Cup. Need turniirid on väga oluliseks kujunenud nii korraldajatele kui ka osalejatele, palsamiks kehale ja hingele.
Millega Sa hetkel tegeled ja mida on korvpalli mängimine Sulle eluks kaasa andnud?
Hetkel juhin hoopis teise spordiala tegevust, ala, millest ma ei teadnud alguses mitte midagi – ujumine. Aga sellised väljakutsed ja nendega hakkama saamine on olnudki minu jaoks elus edasiviiv ja vajalik jõud. Olen võtnud tihti vastu eelnevalt hullumeelsena näivaid pakkumisi – spordiklubi (sõna otseses mõttes) ülesehitaja, reisibüroo juht, abilinnapea, Sangaste lossi juht, Ujumisliidu juht. Ning eks see väljakutseid vajav iseloom ja sellega koos ka tõestamisvajadus on kõik tulnud korvpalliajast. Kes Allan Dorbeku käe all on kasvanud ja treeninud, teab, mis väljakutse see oli. Kuid olen selle eest temale väga tänulik. Kindlasti olen ka oma edaspidises elus võidelnud alati iga palli ja korvi ning tiimikaaslase pärast lõpuni, enamasti võiduka lõpuni. Siiani olen väga kehv kaotaja.
Anna palun üks soovitus kõigile meie noortele korvpallitüdrukutele, kelle karjäär on alles alguses.
Kõik mida sa teed, teed tegelikult endale. Samas pea meeles, et sul on üks pall ja üks korv ja jooksu teha ei saa.
On Sul pakkuda mõni kogemus või soovitus, kuidas hetkel eriolukord üle elada?
Mina olen küll väga halb soovitaja. Minu jaoks on olnud see paigalpüsimine väga-väga keeruline. Kuid – tough times don’t last, tough people do! (tõlge: karmid ajad ei kesta, karmid inimesed küll!).
